suured olnud, et Russowi teksti kohaselt ,,kaarik kahe härjaga august läbi võis sõita". 27 laskeava kahuritele ja 30 käsirelvadele. Allkorrusel hoiti püssirohtu ja sõjavarustust . Korruseid oli kokku 6, mida ühendasid keerdtrepid. Torni I korrus ehi- tati laoks- püssirohukeldriks. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse- ja õhupilu. Sõjamaterjali veeti üles kuppellagede tippudesse jäetud avade kaudu või linnapoolses küljes oleva välise transpordmehhanismi abil. Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj. lõpu ümberehitustega sai Kiek in de Köki ülaosa meie ajani säilinud üldkuju. Et torni allosa oli mattunud Ingeri bastioni muldkehandisse, tehti peasissepääs III korrusele 20.juulil 1958.a. pärast osalisi rekonstrueerimistöid avati siin Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Neitsitorn
Park avati pidulikult 1993. a alguses. Park ei moodusta tervikut, vaid kujutab pigem aedade kompleksi, mida ühendavad teed, kanalid ja tiigid. Nelinurkne muruplats, 300x300 m, moodustab korrapärase tühiku pargi keskel: ühest servast ulatub plats jõeni, pargi teise serva lõpetavad kaks monumentaalset kasvuhoonet. Muruplatsi ümbritsevad väiksemad, iseseisvad, kuid siiski omavahel seotud aiad, mis muutuvad looduslikust maastikust jõe ääres arhitektuurseteks maastikeks linnapoolses pargiservas. Muruplatsi põhjaserva kujundab rida metsasalusid, kuus väikest klaasmaja ning kuus järjestikust aeda; aiad seovad mineraale, taimi ja aistinguid läbi värviassotsiatsioonide. Punases aias näiteks domineerivad viljapuud, viidates maitsemeelele. Raua punane on seotud punaste marjadega ning taimedega, millel on roostekarva lehed. Pargi põhjaserv on üldjoontes visandatud kanalina, mida täpistavad kuubid, mis samaaegselt kujutavad grotte ja belvedere' sid.
annaabi.ee 
