Katsetused Colin Rowe ja Fred Koetteri põhjal Komposiitlinn on olemas. 19. saj lõpust levima hakanud modernism nägi oma õitsenguil mitmeid olulisi muutusi. Maailmas aset leidnud linnastumine ning inimese kui indiviidi tähtsus ja religioonist kaugenemine olid kõigest osa sellest. Arhitektuuris oli modernismi mõjutusteks mitmed uued ehitamisvõimalused. Üha enam püüdleti kõrguse poole ning taotleti funktsionaalsust. Ajal mil modernism taanduma hakkas võttis jõuliselt koha üle post-modernism, mis kritiseeris tugevalt just eelnevat. Colin Rowe ja Fred Koetter olid ühed mõjukamad ja tähelepanuväärsemad arhitektuuri ajaloolased ja kriitikud sellest ajast. Nende ühine teos "Kollaažlinn" on pälvinud suurt tunnustust üle maailma ning nende poolt välja käidud printsiipe on järgitud mitmeil pool. Kuid kas me inimestena üldse teame mida me tegelikult eelistame, näha taha...
Töötamise viis, töötaja füüsilist kohalolektu asendab virtuaalne kohalolek Kaugtöö liigid Satelliitbürood – töökoha filiaal Kohalikud kaugtöö keskused Kodus töötamine Mobiilne kaugtöö Segavariandid Riiklik kaugtöö – Liikumisest liiklus, transport, Juurdepääs ja kohalejõudmine, pole oluline, millega me liigume, vaid oluline see, kuidas ja arukam oleks kuhugi kohale jõuda Seadusruum ja eetikaruum Seadusruum Linnaplaneerimist mõjutavad seadusi: Planeerimiseseadus Kohaliku omavaitsuse korraldamise seadus Planeerimisseadus Planeeringute liigid on: Ülriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud strateegiline käsitlemine. Maakonnaplaneerinig Üldplaneering Detailplaneering annab ehitusõiguse Planeerimisalast tegevust korraldab kohalik omavalitsus. Kes peab tagama planeeringute järgimisi, osapoolte arvamust kuulda võtma jm. Planeerimise praktika
ehitada ilma igasuguste piiranguteta – linnaplaneerimise koordineerimine raskenes • Sotsiaalsete utopistide nõue – rohkem valgust, õhku ja rohelust sobis väga hästi kokku modernistliku kubismi ruumipõhimõtetega • Walter Gropius (1883-1969), Mies van der Rohe (1886-1969) ja Le Corbusier (1887-1965) olid esimesed kes proovisid kasutada kubismi ruumikontseptsiooni arendamaks arhitektuuri ja linnaplaneerimist, mis sobiks funktsionaalse tsoneerimise ja antiruumi ideedega • Linnaplaneerimislike otsuste tegemiseks peeti piisavalt pädevaks vaid spetsialisti (peamiselt arhitekti). • Modernismi algusperioodil jätkus nn. maestro planeerimise traditsioon linnaehituses. • Le Corbusier pakkus välja geomeetrilised ideaallinnad La Ville contemporaine (1922), Plan Voisin (1925) ja La Ville radieuse (1933), mis olid täis ehituskunsti progressi propageerivaid pilvelõhkujaid.