Aalto integreeris Soome maastikust inspiratsiooni saades vormid ja materjalid looduskeskkonnaga ning pidas silmas hoolikalt inimlikke väärtusi ning mõeldes, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Tema tuntumad hooned : Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikool. Tal on enda nimeline muuseum. Alvar Aalto on akadeemias korraldanud kohtumisi arhitektuuriteadlaste, linnaplaneerijate ja kujutava kunsti tegelastega kord 3 aasta jooksul ning seda alates aastas 2002. Villa Mairea Alvar Aalto Helsini Tehnikaülikool Kolmejalgne taburet
Suhtlemine rahvastikuga ei saa olla ilma ühiskonnaelu toimuva ruumita. Sellised linnaruumid, nagu pargid, pehmendavad segregeerimist ühiskonnas ja linnas on sageli vaatamisväärtusena, meelitades inimesi kõigilt elualadelt. Avaliku ruumi tähtsus inimestele kuuluvate kohana on alati väga suur. 4. Riius Ulldemolins «Culture and authenticity in urban regeneration processes» Linna populariseerimine sai peamiseks linnaplaneerijate eesmärgiks. Uuring viidi läbi Barcelonas Reveli kvartalis. Linna bränding on muutunud oluliseks vahendiks rahvusvahelises linna edendamises ja turistide meelitamises. Infrastruktuur või sotsiaalne kontekst vastandatakse kultuurilise teguriga. Kultuur on väga oluline tegur linna arengus ja rekonstrueerimines. Kultuuri võib kasutada poliitiline ja majanduslik eliit, et rekonstrueerida linna, vääristada elamurajooni, jälgida ärikasutamist ja avalike kohtade kasutamist.
Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub. Eesti ja Jaapani vahel on toimunud mitmeid kõrgetasemelisi poliitikute, majandusametnike ja ärimeeste visiite. Näiteks kolm korda on Eestit külastanud Jaapani majandusorganisatsioonide liidu Keidanreni kõrgetasemeline delegatsioon (viimati märtsis 2004). 2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB, Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi, linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid. 2004. a novembris saatis Eesti presidenti visiidil esinduslik ärimeeste delegatsioon, toimus äriseminar Welcome to Estonia, kus osales üle 60 jaapani firma. Üha rohkem Eesti ettevõtjaid leiab tee Jaapanisse ning osaleb aktiivselt sealsetel messidel. Kaubavahetus Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005
stabiilselt. Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub. Eesti ja Jaapani vahel on toimunud mitmeid kõrgetasemelisi poliitikute, majandusametnike ja ärimeeste visiite. Näiteks kolm korda on Eestit külastanud Jaapani majandusorganisatsioonide liidu Keidanreni kõrgetasemeline delegatsioon (viimati märtsis 2004). 2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB, Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi, linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid. Üsna tihedad on olnud Eesti suhted Jaapani finantsinstitutsioonidega. Valitsuse poolt on võetud või garanteeritud mitmed laene. Huvi Eesti vastu on üles näidanud Nomura korporatsioon, mille Londonis asuva peakontori kaudu on kaks korda võlakirju emiteerinud Tallinna linn (viimati 1998. a kevadel). Võimalikeks koostöövaldkondadeks on ka logistika, info- ja biotehnoloogia. Näiteks
annaabi.ee 
