Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960
nunn", ,,Nägemus ja usk", ,,Eremiidid" on selle sügavama olemuse tõestuseks. Neis töödes püüdleb Schiele elu ja surma küsimuste poole, esitades neid müstilisel või religioossel viisil. Siiski ei ole Schiele töid võimalik täielikult interpreteerida, kuna neis puudub narratiivne raam või kontekst, mis annaks tegevuse kronoloogiast mingisugust aimu. Pildid evivad puhtalt ekspressiivset sensatsiooni. (Steiner, R. 1993) Joonis 5. Agoonia (allikas: www.egon-schiele.net/) Schiele linnapiltides kohtab musta värvitooni ja surma. Need ei käsitle aga linnade olemust või linnade muutumist ajas, vaid Schiele enda hingelist seisundit. Shielet inspireerisid teisedki kunstnikud peale Klimti. 1909. aastast pärineb Art Nouveau'lik töö ,,Päevalilled", pühendus Vincent Van Gogh'ile. Sellel võib näha pikaks venitatud varsi ja longu vajunud ookerkollaseid õisikuid. Teine maal, mis inspireeritud hollandlase loomingust,
annaabi.ee 
