Müllr asutas Oühavaimu kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine pidi tõstma ka rahva arusaama kirikulalust. Ta õpetas rahvale et kirikulaulud on hea tahtmise juures kiiresti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal. Tallinnas oli kirikulalulul ilmekas tase. Maal- polnud koolitatud eeslauljaid ja köstreid oli olukord veelgi viletsam. 5. Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16. sajandil Linnamuusikute ja magistraadi vahel oli sõlmiud leping- "Linnapillimeeste ordinants, mida nad igalt ulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima" Reformatsiooniaastail valitses linnas suur ärevus, ning trompetisti ülesanne oli olla häiresignaaliks tornil, kus oli võimalik jälgida kõike ühiskonnas toimuvat, selle eest sai ka raha 16. sajandi teine pool ol ilinnamuusikutele ränk, kuna siis olid linna teeinistuses vaid "tornipuhujad"signalistid, alles sajandi lõpus palkas raad uue muusikute grupi linlasi teenindama 1
Tallinna Pühavaimu pastor Georg Müller kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale ja nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva arusaamist kirikulaulust. Oma esimestes jutlustes manitses Müller rahvast, et see õpiks õigesti laulma. Ta püüdis kogudusele selgeks teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal. 5) Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. V: Linnamuusikute ja magistraadi vahel sõlmiti leping ,,Linnapillimeeste ordinants, mida nad igalt pulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima". Trompetisti ülesandeks oli olla häiresignalistiks tornil, kust oli võimalik jälgida ümbruskonnas toimuvat. Küsimused lk 21 1) Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal? V: Jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kuhu võeti õpilasi ka eestlaste hulgast ning õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Vastukaaluks rajasid rootslased Tartusse 1630.
annaabi.ee 
