esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku olnud negatiivne siserände saldo. Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti vanemaealised põlvkonnad. Oluliseks piirkondlikke arengutingimusi mõjutavaks suundumuseks on tänapäeval üldised muutused rahvastiku igapäevases ruumilises käitumises, eeskätt elanike ruumilise mobiilsuse ja pendelrände kiire kasv ja igapäevaste tegevusruumide avardumine. Eesti inimeste igapäevane tööga ja vaba-ajaga seotud mobiilsus piirkondlike tööjõuareaalide keskuste
maaelanikud kolisid linnade keskustesse otsima tööd ja paremaid elutingimusi. See muster aeglustus pärast 1975 maareforimiga, et programmi asutatud valitsus eraldas stimuleerides inimesi jääma maapiirkondade . Kuna inimesed liiguvad maapiirkondadel linnaddesse, oli vähem inimesi kasvatav toitu elanikkonnast. Maareformi seaduse mõte oli, et suurendada põllumajandust, kuna toiduainete tootmine ei olnud jälgida rahvastiku kasvu perioodil 1970-1983. Ränne linnapiirkondadega on tavaliselt motiveeritud lootust paremateks elutingimusteks. Umbes 16% elanikkonnast Etioopias elavad vähem kui 1 dollariga päevas (2008). Keskmine pere suurus on kuus või seitse liiget. Kuigi tingimused on oluliselt paremad linnades, terve Etioopia kannatab vaesuse ja halva kanalisatsiooni käes. Pealinnas Addis Ababa, 85% elanikkonnast elab agulis. Ainult 12% kodudest on tsemenditud plaatide või korrustega. Kanalisatsioon on kõige tungivam vajadus linnas. See aitab haiguse levikuteks
lisanduvad liikluskulud, k-kaugus. Teenuse nõudluse mudeli valem: V= a-bk V- teenuse nõudlus keskuses, a-maksimaalne nõudlus, k-kaugus, b-teenuse astet kajastav fikseeritud parameeter. Kolmas Christalleri aspekt oli linnasüsteemi poliitiline organiseerimine. Mudeli haldusprintsiibis paiknevad kõik alamastme linnade tagamaad suuruselt järgmise linna tagamaa sees. Lösch arendas oma teoses eelnevaid majandusruumi organiseerimise teooriaid seoses linnapiirkondadega. Ta oli huvitatud tööstuskeskuste ratsionaalsest ja optimaalsest paigutamisest ning tasakaalu leidmisest majanduse ruumilisel organiseerimisel. Tema lähetprintsiibiks oli organiseerida tööstuskeskused nii, et nende kasum oleks piisav aga võimalikult väike. (lk104, joonis 41) 5 *Christalleri keskuskohtade teooria mudel on lähtekohtadest sõltumata siiski üks tähtsamaid, mida on 20.sajandil kasutatud.
annaabi.ee 
