põllumajandusliku tööga ning mullaharimisega hommikust ööni. Eneergia ja jõudu taastamiseks maaorjad sõid ja magasid, teist tegemist nad ei teadnud. Nemad olid nagu koduloomad, kuna said toitu nii palju nagu isanda koduloomad. Familia urbana juhul tegemist on linnaorjadega. Linnaorjad olid nagu teenindajad, kelle peamiseks ülesanneks oli isanda elu mugavaks tegemine. Nende päeva korraldus otseselt sõltus isanda elu rütmist. Natuke hiljem ilmus linnaorjadel ka võimalus isanda tegevustega tegeleda, nemad võiksid näiteks oma isanda tehinguid kontrollida. ● Mida tõi orjade jaoks kaasa suurtootmise tekkimine ? Suurtootmise tekkimisega ja manufaktuuride arenguga hakkati orjasid kasutada nagu tootmismasinaid. Mitte mingil juhul ei saanud nad enda algatusvõimet üles näidata ja pidid toodangu stabiliseerimiseks palju töötada ning kõike võimalikke tegema. ● Panna kirja üks endale eriti meelde jäänud punkt.
linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubatakse abielluda, kuid naist ja lapsi hoitakse pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Minu peremees/ omanik on üsna range. Ta on väljamõeldud ka vihmasteks ilmadeks spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad. Kohati tundub mulle, et peremees võtabki mind kui loomana- alles hiljuti pani ta mulle kaela sama rihma, mis loomadele. See pidavat hea olema juhuks, kui ma põgeneda kavatsen. Minu kinnipüüdmisel teataks kohe, kellele kuulun. Ka toidunorme käsitleb ta kõrvuti veiste söögiportsjonitega. Tean, et on peremehi, kes lasevad orje vabaks, kuid on ka neid kes suudavad endeid ise vabaks osta
Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati abielluda, kuid naist ja lapsi hoiti pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Olid väljamõeldud ka spetsiaalsed tööd vihmasteks ilmadeks (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et omandil mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel oli töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused sama halvad mõnikord tuli magada ka üürimaja koridori külmal põrandal (Palamets 1976). Nälgivad ja poolalasti orjad olid sageli sunnitud endale röövimise teel lisa hankima, mõni võimekam teenis seevastu endale ise elatist ja maksis peremehele korrapärast tasu (Kõiv jt 2004). Siiski polnud sisulist vahet, kas ori oli haritud või mitte, kas ta elas linnas või maal, kas
Orjad ka linnades, neid pli küll vähem aga neid oli siiski palju. Olid lihttöölised,uksehoidjad, koristajad jt. Linnades olukord orjadel parem, linnades peremehel 1-2 orja, linnaorjad elasid paremini, olid rohkem pereliikmed, linn pakkus võimalusi raha teenimiseks, paljud linnaorjad ostsid ennast vabaks. Kodusõjaaegseks ameerikas olid pooled linnaorjad. Prju kasut lisaks linnadele ka riiklikel ja ehitisprojektidel.Valged seetõttu ka protestisid, et neil lubatakse konkureerida nendega. Linnaorjadel oli ka lisaks teenimisvõimalustele suurem võimalus see, et isand vabastas ta vabast tahtest või testamendiga, palju orje ka vabastati. Lõuna Ameerikas juba 1800 paiku elas musti sama palju kui orjuses musti. Briti kolooniates kakariibimere kolooniates oli orjade võimalused saada vabaks kõige väiksemad. USA on paljuski erandlik kaasus. Esmalt seetõttu, et sinna( algselt briti kolooniatesse) toodi vähem orje kui mujale. 1800 a elas USA-s 1 milj orja. Nii palju ei olnud kunagi põhja-
annaabi.ee 
