tekkimisele – kokku tekkis 9 linna. Tolleaegsete linnade oluliseks ja eriliseks tunnuseks oli, et nende eriline seisund ja korraldus põhines linnaõigusel. (Tallinnas (1248), Narvas, Rakveres – Lüübeki linnaõigus; Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu - Riia linnaõigus (1262).Iseloomustab: linnaelanikud olid vabad. Linnaõigus: andis linnadele laialdase omavalitsuse; võimalus otsustada linna sisemisi küsimusi ja lahendada välissuhteid. Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik. Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja. Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae
nende eriline seisund ja korraldus põhines linnaõigusel. (Tallinnas (1248), Narvas, Rakveres Lüübeki linnaõigus; Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu - Riia linnaõigus (1262).Iseloomustab: linnaelanikud olid vabad, kuriteo sooritanud isikud vabanesid karistusest (1a+1p linnas asüülis). Linnaõigus: andis linnadele laialdase omavalitsuse; võimalus otsustada linna sisemisi küsimusi ja lahendada välissuhteid. Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik. Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja. Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: