Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria. Teaduse mõtlemise korrektsuse ja korrastatuse tingimuste kohta selgitab loogika välja väidetest järelduste tulemise reeglid. 5) Kirjeldada noorsootöö kujunemisprotsessi alates antiikajast? Kirjalikud mälestised, mis sisaldavad noorsoo õpetamise ja kasvatamisega seonduvat, leiduvat vanaajast. Noorsootöö algus seondub 18 saj lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga, mil noored asusid elama maalt linnadesse ning hakkas kujunema linnanoorte subkultuur. Vahepeal loodi 1844 Londonis esimene noortele meestele suunatud organisatsioon NMKÜ. 1878- Girls Club Union. Noorsootöö mõiste tuleb kasutusele 1920-ndate lõpul ning 1999 a võttis Riigikogu vastu noorsootöö seaduse. Esimesed koolid tekkisid vanaaja idamaades IV- III aastatuhandel eKr. 6) Noorsootöö kaks tendentsi (Begnino Cacérès). 1) Kogukonnatöö tegijaid ja noorsootöötajaid nähakse isikutena, kes peksid oma sihtgruppe võimalikult palju ühiskonda kaasama
Naan leiab, et kui Rakvere punkarid olid üldjuhul aktsepteerivad, siis Tallinna punkarite puhul lõi välja teatav pealinna mentaliteet, iseteadvus ja iseenda tähtsustamine. Ei saa jätta mainimata ka seda, et punk polnud ENSVs koondunud vaid suurematesse linnadesse, sest eksisteeris vähetuntud ja –uuritud nähtus, mida tollased punkarid ise nimetavad agropungiks. See kujutab endast maapiirkondade noori, kes, olles näinud linnanoorte ekstravagantset uut riietumisstiili, soovisid ka ise sellest osa saada ning käepäraste oskuste ning vahenditega seda jäljendasid. Intervjuust Kiwaga selgub, et maapiirkondades võis leida palju noori, kes punkellusuhtumist väljendasid kummikuid ja lehmakette kandes.62 Näiteks mainib Kiwa, et teadis kunagi agropunkarit, kes elas Võru kandis Trafojaamas, Mercale meenub Varstus elanud agropunkar Varstu Riks.63 Paraku pole ENSV agropungi
ning B.1. matusegrupid. B.2. ja B.3. on välja kujunenud viimase sajandi jooksul, on tüüpilised linnamatmiskombestikule, on kujundatud linnade kiire ja kallima eluviisiga, millega tasapisi kohandusid nii luterlikud kui ka vene õigeusu kirikute tavad. Linna eluviisile võib lisada ka noorema generatsiooni üldine kirikust ja traditsioonidest võõrdumine, 17 mis samuti rohkesti väljendub just linnanoorte suhtumises. Linnaelanikel rohkem infosaamise allikaid ehk rohkem interneti kasutamise võimalusi. Linnades asuvad suuremad raamatukogud, muuseumid jne, kuid samal ajal linnainimesed on võõrdunud teineteisest. Ei ole uudis, et kusagil Mustamäel või Lasnamäel ühes majas elavad naabrid ei pruugi teineteisest tunda, inimestel on kitsam lähedaste sõprade ring. Surmaga puutub inimene kokku ainult siis, kui see juhtub kellegagi tuttavatest