kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas
,,Klassivõitlus" (1932)111. Turkmeeni rahva ajaloo temaatika kujutamisel paistis silma B. Kerbabajev (18941974). Tema poeemi ,,Amurdarja" (1931) esimeses osas jutustatakse turkmeenia rahva raskest minevikust112, teises osas helgest tänasest113. Uue elu rajamise liialdusi naeruvääristas Sali Kekilov, kelle poeemi ,,Liiderlik" (1935) kangelaste meelest piisab kultuurseks saamisel vaid maalt linna sõitmisest, maanaise majajätmisest ja linnanaise võtmisest. Isamaasõja oli enimkäsitletud Kurban Durdõ teema. Kurban Durdõ sai esimeste hulgas, 26. juunil 1941, Nõikogude Liidu Kangelase aunimetuse114. Kokku kirjutati Kurban Durdõst erinevate turkmeenia poeetide poolt üle 50 luuletuse. Silmapaistvaimalt tegid seda rahvalaulikud D. Klõts, A. Salih. Üks huvatavamaid teoseid oli J. Hasõrli ,,Leitnandi poeg", mis on laste abist nõukogude armeele, partisanidele.
annaabi.ee 
