" Ta ei tahtnud olla puurilind Kremeri juures, vaid vaba ja sõltumatu linnas. 10. Tänapäeva naine ei pea õe surma korral positsiooni üle võtma ja tänapäeva abielud on üldjuhul ikkagi abielust ja keegi ei ole sunnitud selleks. On muidugi siiski mõned maad, kus naisel ei ole õigusi ning nad peavad tegema seda, mida mehed käsivad. Talupidamises on naised ehk sarnasemad, sealsed naised on kohustatud tööd tegema ja kõige eest hoolitsema. Linnanaine ei ole selline, eriti nüüdsed uued põlvkonnad. Inimesed on üldse kuidagi laisemaks jäänud. Arvan, et õigusi on tänapäeva naisel rohkem, kuid kohustused on mõnes mõttes jäänud samaks, mis puudutab majapidamist jne. Tänapäev on lihtsalt nii palju arenenud, naised on iseseisvamad ja ka ihkavad olla iseseisvad ja sõltumatud. Ajad on lihtsalt muutunud. 11. Vilde arvab, et moraalitud teod toovad kaasa hingepiinu ja tal on õigus. Olgu inimesel
loomadele söögi etteandmised ja veekandmised, ja nii päevast päeva (Peterson 2006: 27). Seega oli naise elu teenijana väga kurnav ja arvan, et see amet oli pigem neile, kel tõesti muud valikut äraelamiseks polnud. 19. saj teisel poolel alanud linnastumine tõi kaasa uue peremudeli (Niiberg, Ivari 2000: 39). Kuna linnakorteris oli lapsi kasvatada pigem keerukas kui tulus, oli võsukesi linnaperedes vähem kui talus. Tänu sellele jäi naisel rohkem aega ka enda jaoks. Eesti linnanaine pidi lastekasvatamisele lisaks ka leiba teenima mõnda ametit pidades (nt. majateenijatena, vabrikutöölistena või talus päevalisena) (Peterson 2006: 8). Mõistagi polnud tasu töö eest teab mis suur, sest palka maksti ju soo järgi. Linnanaistel olid paremad võimalused hariduse saamiseks. Tihtipeale tegidki vaesemad suviti taludes kõvasti tööd, et talvel kooliskäimise eest maksta (Peterson 2006: 8). 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK
annaabi.ee 
