Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini.
arvukalt võrreldud nende hämmastavate sarnasuste pärast. Need kaks hilisbaroki ajastu esindajat olid iseloomu ja loomingu poolest väga erinevad. Kõige huvitavam sarnasus Bachi ja Händeli vahel on nende sünniajad ja kohad. Händel sündis 23. veebruaril 1685. Saksamaal Halles. Bach sündis kõigest kuu aega hiljem ja mitte kuigi kaugel Händeli sünnikodust, ehk Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Mõningaid sarnasusi leidub ka lapsepõlves. Bach sündis linnamuusiku peres, mistõttu oli loomulik, et ta saab muusikalise hariduse. Poissi tabas kurb saatuse löök, kui ta oli 10 aastane – tema ema suri. Aasta hiljem sängitati maapõue ka tema isa. Kõik kohustused jäid Bachi 14 aastat vanema venna kanda. Händel sündis seevastu tunnustatud õuekirurgi pojana. Tema peres arvati, et muusika sobib pigem meelelahutuseks kui ametiks. Seega oli ka tema isa soov, et ta õpiks õigusteadust, mis võimaldaks head teenistust. Kui Händel oli 12 aastane,
õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ül'ks esinemine külalistele. Nii muutus ka õukonna- ja linnamuusiku staatus ja varasemast tähtsamaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. See sai juba alguse Veneetsia koolkonna uhkekõlalistest koorikontsertidest. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17. saj'l iseseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika.
õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ül'ks esinemine külalistele. Nii muutus ka õukonna- ja linnamuusiku staatus ja varasemast tähtsamaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. See sai juba alguse Veneetsia koolkonna uhkekõlalistest koorikontsertidest. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17. saj'l iseseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika.
oratooriumi "Jefta" (8) Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis kohaliku linnamuusiku Johann Ambroosiuse peres. Kuna ta jäi emast üheksa- ja isast kümneaastaselt ilma, elas ta pikemat aega orvuna vanema venna Johann Cristophi juures. Olulise osa oma muusikalisest haridusest sai Bach oma vanemalt vennalt, Ordurfi organistilt Johann Christophilt, kelle käe all ta õppis mängima viiulit ja orelit ning tutvus tolleaegse moodsa orelimuusikaga, eriti Johann Pachelbeli teostega. Terve oma elu veetis Bach Põhja-Saksamaal erinevates õukondades.
annaabi.ee 
