Lisaks on arenenud transport keskuslinna Tallinna ja mitmete eeslinnaliste keskuste vahel ja avalikud teenused on mitmekesistunud. 8. Kokkuvõte Kompaktne linn ning valglinn on omavahel vastanduvad mõisted. Linna kompaktsusest on kirjutatud palju artikleid ja raamatuid, kuid kompaktse linna täpse definitsiooni osas ei olda ühel nõul. Mõlemal linnatüübil on oma plussid ning miinused ja raske on üheselt väita, kumb neist on parem linnamudel. Valglinna iseloomustab madal rahvastikutihedus, halb transpordi ning infrastruktuuri ühendus keskuslinnaga, vähene ühistransport ning regionaalsete ja üldplaneeringute puudumine. Kompaktse linna tunnused on vastupidised: kõrge rahvastikutihedus, uusasumite hea transpordi ning infrastruktuuri ühendus keskusega, arenenud ühistransport ning linna laiendamine regionaalsete planeeringutega. Kompaktse linnaplaneerimise puhul ei saa eeldada, et kompaktne linn peaks tingimata olema
Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel. Linnalise piirkonna sees on mitmeid ressursse ning nende lähedale moodustuvad linnalised keskused. Keskuste lähiümbrusesse paigutuvad elamispiirkonnad ning tulemuseks in mitu keskust ühe linnalise piirkonna sees. Linnas, mida isel. Autoliiklus ja telefon, areneb mitu keskust, aga nende täpset asukohta on raske ennustada. Kolmas linnaarengumudel jaguneb 10ks vööndiks. (vt joonist) mitmekeskuseline linnamudel. Ärikeskust ümbritseb keskklassi piirkond, alamklassi piirkond ja kergetööstuse piirkond. Kergetööstuse lähedal on teine alamklassi piirkond. Kaugemal keskusest, keskklassi piirkonna taga, asub ülemklassi piirkond, kus on ka väike ärikeskus. Linna teisel poolele on kontsentreeritult rasketööstus, mille läheduses on jälle alamklassi piirkond. Äärelinnas paikneb nn magamispiirkond, kust osa inimesi käib tööl linnakeskuses või kergetööstuse piirkonnas
annaabi.ee 
