Suuremat osa moodustasid enamlased ning mõõdukate ülesandeks oli paralüseerida anarhistlik- kommunistliku enamuse mahakiskuvat tegevust. Linnavalitsuse töö oli katkestatud ka saksa okupatsiooni ajal. Okupatsioonivõimude lahkumisega ja Eesti iseseisvuspäevil, vabadussõja ajal ja ka järgnevatel aastatel kuni eesti rahakursi stabiliseerimiseni, linnaomavalitsusel tuli töötada rasketel majanduselistel tingimustel, olgugi, et tegevuse seaduseline alus muutus uue linnamaksu- seadusega, mida võeti vastu 1927 aastal. Sellega laiendati linnade õigusi kodanikkude maksustamise alal, nähes ette rida uusi makse, sest maksude normi tõsteti. Ajutisele Omavalitsusele anti omavalitsuse ajutine järelvalve seadus, mille järele keskvalitsus võis teostada järelvalvet omavalitsuste tegevuse üle ainult seaduspärasuse seisukohast. 1920 aastal toimus kongress, kus arutati samu küsimusi, mis olid Hiatsintovi kõnes.
Kuni 20. saj välja jäi Leedu vähe linnastunud maaks ning eksisteerinud linnades oli ka väike leedulaste osatähtsus. Leedu suurvürsti kiri Hansalinnadele, kus vürst kutsus Saksa käsitöölisi Leetu. Linnadest Leedus saab rääkida alles 13.saj lõpul ja 14. saj alguses. Vanimad linnad Gernare, Vilnius ja Trakai. Linnad olid üldiselt väikesed ja kindlustamata. Elasid seal kaupmehed ja käsitöölised, kes olid vabad inimesed aga maksid spetsiaalset linnamaksu. 1320 hakkas liikuma Leedu enda raha Litvid. Oluline kaubanduspartner oli Riia mida mööda läks oluline kaubatee läände, teine kaubatee läbi Poola Masowia. Suhted Saksa Orduga komplitseeritud. Venemaa annekteerimine avas aga kaubateed itta ühendus Musta merega. 13. ja 14. saj on teada hulk Leedu kaupmehi kelle nimesid on Riia võlaraamatus. Käsitöötoodete kvaliteedi märgatav tõus. Eeskätt ehituse ja relvade valmistamise ajal. Ehitati mitmeid telliskivi kindlustusi
annaabi.ee 
