taunitavaks, kuid karistust sellele ei järgnenud. Tänu orjadele jäi kreeka kodanikel kurnavam töö tegemata. Niisiis oli orjatöö ja kodanike vabadusel pöhinev riigikorraldus Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. §16 Linn ja maa Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajd olid enamasti kivivundamendile rajatud ühe- vöi kahekorruselised pöletamata tellisest ehitised. Neil oli siseöu, mille kaudu pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse ning ka ülakorrusele, st siseöu oli kogu majapidamise ja pere-elu keskkohaks. Maja köige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (meeste ruum) paiknes tavaliselt öue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest
pannes iga 30 tellisekihi järel kihi pilliroogu. Müüri peale, selle äärtele teineteise vastu, püstitati vahitornid, jättes nende vahele tee, mis on nii lai, et seal vüib sõita neljahobukaarik. Müüris 100 väravat, kõik vasksed ja vasest piitadega. Baabülon jaguneb kaheks jaoks, mille vahel voolab Eufrat. Müür ulatub mõlemast otsast jõeni välja. Sealt omakorda kulgeb põleatud tellistest müür jõe kallast pidi. Linnamajd on kolme- ja neljakordsed ning nende vahel kulgevad sirged ristuvad tänavad. Iga tänava jõepoolses otsas on väravakäik läbi müüri. Ka jõe äärde viivad on vasksed. Välimisest kaitsemüürist seespool kulgeb teine müür, mitte oluliselt nõrgem välimisest, kuid kitsam. Linna kummagi jao keskel kõrgub võimas hoone: ühes tugeva müüriga piiratud kuningaloss ja teises Zeus Belose (Marduki) vaskväravane pühamu (selle kohta loe järgmisest õppetükist).
annaabi.ee 
