Piiblist on võimalik lugeda selle korralduse kohta, kui Augustuse poolt korraldatud rahvaloendusel üles kõik mehed oma sünnilinnas, kusjuures koos perepeaga kirjutati üles ka tema pereliikmed. Esimene kaasaegne rahvaloendus toimus 1666. aastal Kanadas. Eestis, nagu ka mujal maailmas, algas statistika mitmesuguste andmete kogumisest. Säilinud on põllumajandusandmeid sisaldavad vakuraamatud, rahvastikuandmeid sisaldavad kirikute meetrikaraamatud, linnamajandust kajastavad mitmesugused protokollid ja aruanded. Kuna Eestit on valitsenud eri riikidest ja kultuuridest pärit valitsejad, siis ei kujunenud siin välja ka ühtset andmete esitamise tava ja kultuuri. Mingis mõttes võib küll Eesti rahvastikustatistika alguseks lugeda kirikuraamatuid, mida siin samuti kui mujal Rootsi valdustes hakati 17. Sajandil pidama. Kahjuks lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga ja korrektne kirikuraamatute pidamise komme ei jätkunud igal pool, eriti õigeusklikes kogudustes
Täie kindlusega võib aga Lübecki õiguse kasutamise loast Tallinnas rääkida 1255. aastal, mil Taani kuningas Kristofer I käskis ehitada meie linna Tallinnas Lübecki õiguse järgi ja andis kõigile Tallinnas ehitavatele ja elavatele korralduse lähtuda Lübecki linna õigusest. Tallinna Raad oli Lübecki õiguse järgne linnaomavalitsusorgan, mille töövormiks olid istungid, mis toimusid 19. sajandi algusest ametlikult teisipäeviti ja reedeti. Raad juhtis linnamajandust, pidas kohut, registreeris kinnisvaratehinguid jne. 1865. aastal, mil kehtestati Balti eraseadus, minetas Lübecki õigus Tallinnas iseseisva õigusnormide koguna oma praktilise tähtsuse. Tallinna raad lakkas lõplikult olemast 1889. aastal, millega hääbus viimane Lübecki õiguse järgne institutsioon Tallinnas. VI Loeng *Kuidas sünnib riik, mis on vaja selleks , et oleks riik?- rahvast, territooriumi, piisavalt suurt ja suveräänsust. Võim , mis on usutav.
annaabi.ee 
