LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
Ennetamine. HIV-ga laps klassis. Kunagi ma leidsin teksti, kus võrreldi katku AIDSiga (Hiiemäe, 2012). Pildil Must Surm ehk katk (keskajal) Probleem on sarnase ulatusega. Ja keskajal ei osatud samuti katku ravida. Nakatumine oli müsteerium, sellest tekkis palju jutte. Tänapäeval me teame, mida HIV endast kujutab, ehkki me ei oska seda veel ravida. Aga sellegipoolest on ka HIV ja selle levimise kohta müstifikatsioone, linnalegende jms. Sest ametlik info ei jõua mitte kõigini. Näide linnalegendist: Kesk-Euroopas võib sidrunist saada AIDSi. Narkomaanid usuvad, et kasutatud nõelu saab steriliseerida neid sidrunisse torgates. Muidugi nad neid sidruneid ei osta, vaid torkavad neisse poodides salaja nõelu. AIDSiviirus jääb sidrunisse. Kui kellelgi on suus väikesi haavu, võib sidrunist saada nakkuse. Mitmed on tõendanud sidrunitest nõelajälgede leidmist. (Virtanen 1996). Ja jutuke, mida on leitud paljudest riikidest väikeste variatsioonidega:
annaabi.ee 
