varem ei sobinud. ,,Kohtumised...'' - Kirjastus Ilo 2004 Jõgisalu ja Tihkani - kahe loodushuvilise, bioloogi ja metsamehe lugusid kodusest loodusest. Kohtumisi taimede ja loomadega, silmast silma seismise hetki, mis jäänudki ainsaks nägemiseks ning saanud kirjutamise ajendiks. 2.2.3 Raamatud Kihnu loodusest ja kultuurist: *,,Maaleib'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1984, toimetaja Helle Michelson. Tegevus toimub Kihnu saarel, kuhu on kaks linnalast suveks vanaema-vanaisa juurde saadetud. Selles raamatus väljenduvad eestlaste põlised eetilised hoiakud, pere- ja külasuhted, töökus, hool ja loodushoid. Nii on "Maaleival" täita oluline ülesanne rahva ajaloo ja traditsioonide teadvustamisel noorele põlvkonnale, mis oli eriti oluline 80-ndate aastate sihikindla venestamispoliitika perioodil. Võib koguni uskuda, et rahvuslik ohutunne ajendaski "Maaleiva" kirjutamist
väidetu vahel. „Lugemine on lapseea piits.“ (lk157) Tänapäeval ilmutavad lapsed üllatavalt vara huvi tähtede tundmise vastu, et ise midagi suuta lugeda. Kooli minnes juba osata lugeda toob lapsele ka kasu – laps ei tunne koolis liigset koormust. Rääkides lapse tervisest, siis paljud pered riietavad oma lapsi liiga paksult. Russeaul on täiesti õigus, kui ta väidab, et ise me teeme oma laste tervise nõrgaks. Olen oma mõtetes tihti tabanud end võrdlema maa-ja linnalast. Ikka ja jälle tundub mulle, et maalapsed on meie ühiskonnas siiramad, heasüdamlikumad, neis puudub egoism ja ihnus, kurjus ja asjade omamise vajadus. Linnalapsed oleks justkui „rikutud“ Russeau kuldne lause - “Võimalikult palju peab kõnelema tegevuste läbi ja sõnu tarvitama ainult seal, kus tegu on võimatu“ ( ) Läbi tegevuste kinnistuvad lapsele oskused ja teadmised tunduvalt paremini. „Ärge pidage lastele kõnesid, mis on neile arusaamatud“ (lk184) ongi heaks näiteks