. Hallstati kultuur näitab selgelt, mida endaga võis kaasa tuua raua kasutuselevõtt ( üh suurema diferentseerumise). Et oma vara kaitsta rajati linnuseid. Üks tuntumaid on Heuneburgi linnus Lõuna-Saksamaal. Hallstatile järgnes La- Tene kultuur, sai alguse u 500 ekr , kestab kuni ajaarvamise vahetuseni. Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt . Leiti Neuenburgi järvest , kus madala veetasemega tõusid esile vaiad. Oppidiumid on kõige varasemad linnalaadsed asulad Seal elasid põhiliselt käsitöölised, kaubitsemis ja pol ja üh elu keskus. Samuti ka kaitsekeskus. Opiidiumides tegeletakse laialdaselt rauasulatamisega. Enamuse opiidiumite läheduses on olemas rauamaagi leiukohad. Eesti rauaaeg 500 ekr-1225 Vanem rauaaeg 500ekr-450 pkr Eelrooma rauaaeg 500ekr-50 pkr Kasut kivikirstkalmeid edasi, mõnele on tekkinud päris suured ja uhked mõõtmed. Lohukivide levik kattub kivikirtkalmete levikuga. Kusagil keskel toimus suur muutus, mis
Rikassaare peitleid koosnes relvadest, sealt leiti 54 odaotsa ja 7 nuga. Viikingid (850-1050 a) Ausalt, viikingitel sarvedega mütsikesi polnud, need sümboliseerivad pigem nende paganlikkust. Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast Eestini. Just viikingiajal algasid Põhja-Euroopas linnalaadsed asulad kujunema. Üheks varaseks asulaks Rootsis oli Birka, ühel saarekesel. See oli üsna hästi kaitstud ka, kaitsevallgi oli. Teine asula oli Arhus Taanis. Viikingite sõjalaev sai purje juba 7.sajandil, 8.sajandil ehitati juba üsna võimsaid laevu, max pikkus oli u 30 m. Purjed olid triibulised või ruudulised. Põhjuseks oli see, et riideid valmistati püstkangaspuudel, sellega on võimalik kududa pikki kangaid, aga mitte laiu. Kaubalaev oli mahukam, laiem
annaabi.ee 
