kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omandile-oma enesearmastuse objektile, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused. Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi ka riik ei laguneks üksteisele vastutöötavateks üksiktaheteks, kannab hoolt ,,tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotisimikultus-tegemist on omamoodi sünteesiga minimaalsest kristlusest ja klassikalise antiigi linnakultusest. Muide, Suure Prantsuse revolutsiooni ajal püütigi säärast religiooni ,,Ülima Olendi" riikliku kultuse näol realiseerida. Rousseau leidis, et ei katoliiklus ega protestantism pole sobilikud riigiusud, sest hoiavad inimesi riigist eemale. Teos ülistab linnriike, sest see on piisavalt väike, et rahvas saaks ise otsustada. ,,Pihtimused" Teos avaldati pärast autori surma. Rousseau käsitleb seal ennast hea ja loomuliku inimesena.
objektile -, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused. 6 Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi riik ei laguneks üksteisele vastutöötavateks üksiktahkudeks, kannab Rousseau'l hoolt ,,tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotismikultus tegemist on omamoodi sünteesiga kristlusest ja klassikalise antiigi linnakultusest. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale rahva suveräänsuse (sõltumatuse) idee: võim lähtub rahvast, rahvas on võimu allikas. Sellest tulenevalt oli tema riigikorra ideaaliks vabariik. Rousseau ei kahtle selles, et valitsemine nõuab erilist väljaõpet või haridust. Tema arvates tuleks sellist haridust anda kõigile, igaüks võiks omandada vastavad oskused ning võtta seejärel omaks aktiivse rolli osana ,,suveräänist"