HENRIK IBSEN (1828-1906) ta on norra kuulsaim kirjanik, kelle nime teab tänaseks kogu maailm. just tema pani aluse moodsale draamale, milles omakorda on arenenud dramatugia. ta sündis skieni linnaksese lõuna-norras. isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos
Nendest kolmest kõige suurem väikelinn oli toona Viljandi. Kui vaadata Viljandi arengut, paljuski sõltub üksikutest karismaatilistest inimestest, kes asusid kohapeal endiste linnade õiguste eest võitlema. Viljandi oli väga ebasoodsas olukorras. 1710. Viljandi põles praktiliselt maani maha. Oli küsimuseks, kas linn üldse taastub. 1722. aastal on vastu võetud otsus, et sel kohal pole enam mingisuguseid õigusi, rääkimata privileegidest. See ei takista inimestel tagasi tulemast linnaksese territoorumile. Linn aja jooksul siiski taastub. 1744 keisrinna Jelizaveta otsus Viljandi lossi läänistas ühele oma õuedaamile. Õuedaam ei näinud lossi kõrval olevatel hüttidel mingisugust tähendust ega tähtsust. Käitus nende inimestega ka vastavalt. 1765. aastal on Viljandit tabanud taas üks ränk tulekahju. Linn on jälle maatasa. 1764. aastast kerkib esile üks Viljandi õiguste eest võitleja. Gröhn, kes on Viljandi problemaatika viinud ka Peterburi, senatisse asja andnud
annaabi.ee 
