heina ja karjamaad. Linna valitses raad e. magistraat: * raehärra seaduslikust abielust, omama kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. * kui mõni liige suri valis raad sobiliku ametijärglase * juhtimise eest ei makstud *aastakaupa kahes vahetuses: pooled ametis, teised korraldasid isiklike äriasju Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil ja kriminaalasjad) *rahandus *linnakord (karistus häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine raad e. magistraat linnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel. Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi.
-) Filosoofias: Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikule, mitte kui kodanikule. Otsiti vastust küsimusele, et kas inimene võiks saavutada õnne ka raskustest hoolimata. -) Kirjandus: Silmapaistvaks zanriks tõusis luule ning selle eesmärk oli pakkuda meelelahutust. -) Religioon: Kreeka jumalate kõrvale tekkis palju idamaade jumalaid ning hakkasid levima müsteeriumid. * Vana-Kreeka, kui Euroopa tsivilisatsiooni häll: -) tähestikkiri -) demokraatlik linnakord + kodanik -) teaduslik-filosoofiline maailmapilt + teadusharud -) teater + kirjandusteosed -) Olümpia mängud + sport ja kehakultuur Vana-Rooma * Itaalia rannajoon oli tunduvalt vähem liigendatud, kui Kreeka oma, seega oli vähem sadamaid ja maismaal oli tunduvalt rohkem ühendusteid see kõik aitas kaasa ühtse riigi tekkele. * 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks.
annaabi.ee 
