Tartu Ülikoolist kujunes 19. saj maailmatasemega õppe- ja teadusasutus. 1820 - loobuti ühtluskoolist, pöörduti tagasi seisuslike õppeasutuste süsteemi juurde. Selge koolikorraldus: maal · vallas vallakool; · kihelkonnas kihelkonnakool; · õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10
11 19.saj lõpuaastail sai tooni andvaks märksõnaks Eesti hariduses ,,venestamine." Täitmisele kuulus rida korraldusi, mille eesmärk oli vene mõju suurendamine. Nii nagu Baltikumi keskmes Riias, nii tõusid uued vene koolid ka Tallinnas. 1871 asutati siin Aleksandri nimeline vene gümnaasium.16 1872 kinnitab Keiser Aleksander II riiginõukogu otsuse kreiskoolide reorganiseerimisest linnakoolideks, kus võetakse vastu 7-14 aastasi lapsi. Linnakoolideks muudetakse ka Tallinna ja Tartu vene õppekeelega elementaarkoolid. 3 Venestamisega kõrvuti tõstab eestlastes pead rahvuslik tundmus. Paljud koolmeistrid said oma rahvaharidusliku tegevusega tuntuks üle Eesti. Võimekate koolmeistrite töö tulemusena areneb keel ja kirjandus, saab hoo sisse koorilaul. Rahvusliku emakeelse kooli põhimõtted avalikustas Jakob Hurt 1869 ja 1870. Tema väljaütlemisel oli rahvuse püsimise eelduseks
annaabi.ee 
