vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Isamaaliit – loodi 1934-40 riigis kestnud kaitseseisukorra kehtimise ajal, pärast seda, kui erakonnad ning teised poliitiliste ühingute tegevused seisma pandi. Tegemist ei ole erakonnaga. See oli kavandatud Kaarel Eenpalu ja tema pooldajate poolt vastukaaluks Pätsi asutatud kutsealastele omavalitsustele. Isamaaliidu struktuur: täiskogu ja keskjuhatus, maakonnakomiteed ja linnakomiteed. Põhimõtete ja kavade arutamiseks kutsuti kokku üleriiklik kongress vaikiv ajastu – Eesti ajalooperiood (1934 märts – 1940 juuni), kutsutakse ka riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Seda ajastut alustas Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vapside liidud ja ajalehed suleti, juhid vangistati.
reeglid. Oma kohast jäi ilma toitlusminister Jaan Raamot. Vast ehk kõige olulisem tulemus oli see, et taas pandi paika üleminekujärgu lõppdaatum - Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil 1919. Järgnevad kuud toimusidki Asutava Kogu valimiste tähe all. Juba veebruarikuisel Maanõukogu viimasel istungijärgul valiti ametisse valimiste peakomitee, mille esimeheks sai Kaarel Parts, peakomitee alluvuses loodi 9 maakonna komiteed ja kaks linnakomiteed, nende alluvuses veel jaoskonnakomiteed - nimekirjade koostamine. Kõige olulisem see, et valimised pidi olema otsesed (üheastmelised), kõikidele võrdsetel tingimustel toimuvad. Ainsaks piiranguks oli vanus - al 20. eluaastast sai valida. Valimisõigusest olid ilmajäetud ka vaimuhaiged ja kriminaalkorras sunnitööle määratud inimesed. Eesti Vabariigi kodanikud: elasid Eesti territooriumil, olid omanud enne 24.
annaabi.ee 
