eestkoste all. Seetõttu oli naise esimene ja peamine eesmärk võimalikult soodsalt abielluda. Naiselt oodati, et ta oleks hea abikaasa, majaperenaine ja ema. Kuid paljudel naisetel oli tähtis roll ka linnade majandus elus. Linnas sai naine isegi üksikuna toime tulla ja end oma tööst elatada. Hoolimata linnakodanike ulatuslikest vabadustest leidus linnas inimesi, kes olid ilma jäänud kodanikevastastikusest abist ja toetusest ning olid linnakogukonnast otsekui välja tõrjutud.Eelkõige arvati nende hulka nn autute ametite pidajad: timukad, prostituudid, saundamehed, surnumatjad, öövahid, rändnäitlejad ja -muusikud. Öinnakogukonnast jäeti välja ka juudud, pidalitõbised ja kerjused.
koristas, ketras lõnga, õmbles, hoolitses aia ja peenramaa eest. Tähtsaks ülesandeks oli laste eest hoolitsemine ja nende kasvatamine. 21. Millised võimalused olid keskaja linnas naistel endale ise elatist teenida? · Linna ülemkihti kuuluvad naised võisid tegeleda suurkaubandusega (veini, vürtsi või metalliäris) · Võisid tegeleda laenuandmisega · Tegutsesid käsitöölistena · Tegutsesid põetajatena 22. Nimeta inimgruppe, kes olid linnakogukonnast välja tõrjutud. Timukad, prostituudid, saunamehed ja naised, surnumatjad, öövahid, rändnäitlejad, rändmoosekandid, pidalitõbised, kerjused. 23. Nimeta põhjuseid, miks said mõnedest inimestest või inimgruppidest linnas heidikud? · Nad pidasid ameteid, mis olid põlastusväärsed (näiteks timukad) · Neil oli teine usk ja teised kombed (moslemid, juudid jne) · Nad olid haiged ja võisid oma haigust ka teistele edasi kanda ( näiteks pidalitõbised)
1.3. Kogukonna mõiste sotsioloogiline ning antropoloogiline käsitlus Kuna nii sotsiaalne sidusus kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus eeldavad inimeste omavahelist koostööd, lähtub sellest kogukonna mõiste. Seda mõistet võib sotsiaalteaduste järgi mõista mitmeti: kogukond võib tähendada traditsioonilist hõimu, viisi, kuidas elavad põlisrahvad (tänapäevalgi). Samuti võib kogukonda käsitleda asukohapõhiselt. Sel juhul saab rääkida külakogukonnast, linnakogukonnast, või kultuurilisest kogukonnast. Samuti saab kogukonda käsitleda sümbolilise kogukonnana, mida ühendavad teatud väärtused või ühiselt tajutud sümbolid (nt huvid, riietus, väärtused, tegevus, töö vms). Viimasel paarikümnel aastal saame rääkida ka virtuaalsetest kogukondadest, mis eksisteerivad elektroonilises keskkonnas. Kogukonna mõiste hõlmab endas sotsiaalset sidusust, kuuluvust, kaasatust, on seotud
annaabi.ee 
