I aastatuhande esimesel poolel eKr jätkub Assüüria ja Babüloonia riigi omavaheline võimuvõitlus, sinna jääb ka nende riikide hiilgeaeg (Assüüria u 9.-7. sajand eKr, Uus-Babüloonia 6. sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal. Linn oli ikka tsivilisatsiooni kese. Linnad aga toimisid jätkuvalt omavalitsuslike üksustena (tegelikult linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust. Nende vahel käis kirjavahetus. Mees realiseeris kauba ja hankis tooraine, mille toimetas Assurisse). Templimajapidamised säilised ning olid kuninga kontrolli all
Osa aastast elatasud end tööga, osa aastast kerjasid. 1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu. Kuulumine linna juhtgruppi eeldas varandust. Esimene päritav staatus (oluline kinnisvara). Kui perekond vaesus, siis formaalselt võisid õgused säilida aga nende kasutamine eeldas mingit miinimumvarandust. Linnakodanikkond diferentseeritud, seotud vennaskondadega, nt tsunftid ja gildid. Itaalias callegia - käsitööliste sundkorporatsioonid. 1. Mõis vajas maksude kogumiseks organisatsiooni. 2. Vabade käsitööliste oraganiseerumine. Kaupmeestel samasugused ühendused. Reisidel vaja võõrsil oma ametivendade abi ja toetust. Juudi kaupmehed edukad, sest juudikogukonnad aitasid neid igas linnas. Põhjamaades gildid ja hansad.
annaabi.ee 
