Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma. Teine tähtis detail oli moodsa mõtteviisiga hispaanlastest veinimeistrid, kes Bordeaux's viinapuu kasvatamist ja veinivalmistamist õppinud ning nüüd oma teadmiseid kodumaal rakendada püüdsid. Neist kokkusattumistest sündisid esimesed veinimõisad Haro, Logrono ja Elciego linnakeste ümbrusesse, kus nn. ,,uut stiili" Rioja veini valmistama hakati. Hispaania
on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162). Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112). Rooma tsivilisatsioon saavutas silmapaistva tehnoloogilise taseme, mis avaldus eriti kõrgelt arenenud ehituskunstis
toidu, laskemoona ja muu tarvilikuga linnas, kus ei elanud enam ainustki eraisikut. Transpordiks saime kasutada ainsat maanteed nimega Koloniaaltee nr. 4, mis lookles mägede ja metsade vahelt Lang Son'i, säält üle Dong Khe ja That Khe nimeliste asulate Cao-Bangini välja ning veelgi edasi kuni Hiina piirini. Selliste transportide võimaldamiseks saadeti tee turvalisuse tagamiseks suuremaid Leegioni üksusi eelnimetatud linnakestesse kindlustatud toetuspunktide rajamiseks. Ülesanne polnud kerge ega ohvritetu, sest enamasti kõik teeäärsed kõrgendikud olid hõivatud viet-kongide poolt -- nii nimetati kommunistide reguiaarüksusi. Iganädalase varustusvoori kaitseks, mis koosnes mitmekümnest veoautost ja mõnest soomusmasinast voori ees ja taga, tuli veel saata teeäärseile kõrgendikele ja teele jalameeste tugevaid patrulle ja vooriga kaa-sasõitvaid eskorte. Niisugust operatsiooni nimetati ,,tee avamiseks"
annaabi.ee 
