gildid. Keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle maal ta asus, kuid õiguslikult oli linn sisuliselt iseseisev. Linna juhtis magistraat ehk raad ehk linnavalitsus linnaõiguse. Linnakodanikeks said tsunftide ja gildide liikmed, vaesed linnaelanikud ei kuulunud reeglina kodanike hulka. Tsunft oli linnakäsitööliste kutseühing ja gild kaupmeeste kutseühing kesk-ja varauusajal. Tähtsaimateks gildideks olid Suurgild, mis ühendas linnakaupmehi ning nende hulgast valiti ka raeliikmeid, ja Mustpeade vennaskond, mis ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle, vaid Liivimaal eksisteerinud ühing sai nimetuse kaubanduse kaitsepühaku Mauritiusest, kes oli neeger. 15. Rüütli ja käsitöömeistri kasvatus. Rüütel Käsitöömeister Millist eesmärki kasvatus Ettevalmistus sõdadeks Saada meistriks, omandada teenis
osavõtt vajalikest töödest. Eesõigused: kohtu mõistmine ainult linna kohtus, võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega linna piires, vabastatud tollimaksetest. Linna valitses raad, kui mõni liige suri, valis ainult raad ise uue. Tasu selle eest ei saanud, tehti vahetustega. Pool aastat ühed, siis teised. Suur võim. Kõrgeim kohtuvõim. Gildid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi ja toetust, kui vaja. Liivimaa linnakaupmehi ühendav Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste Väikegild. Käsitöö tsunft (korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti) LIIVISÕDA (1558-83): Vana-Liivimaa killustunud., sest ühtset riiki ei tekkinud ja ümberringi olid riigid liiga tugevaks saanud. (moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu) Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvav ka Rootsil ja Taanil. Kõik need riigid oli tõusuteel. Eriti