planeerimise doktriini tõekspidamiseks. Dieleman jt (1999) on Breheny´le (1996) viidates täheldanud, et 1980-ndatel muutis kompaktse linnaarengu poliitika suunda. Peamiseks muutuse põhjuseks oli vanade linnakeskuste allakäik. Esimestena juhtisid sellele probleemile tähelepanu linna valitsusasutused. Hiljem hakati probleemi lahendust koordineerima riiklikult. Selle tagajärjel tuli 1980-ndatel päevakorrale ka kompaktsuse ja detsentraliseerimise vastasseis, mis omakorda viis uue kompaktse linnakasvu mõiste tekkeni. 1980-ndatel oli riigi poolt panustatav kapital linnade arengusse suur. (Dieleman et al.) Kompaktse linnaplaneerimise puhul on oluline mõista, et kompaktne linnatüüp ei ole tingimata ühekeskuseline linn, vaid see võib ka koondada mitmekeskuselisi linnarajoone, nagu seda on ka Randstad Hollandis. Randstadi puhul on oluline linna kui kompaktse keskkonna areng ning eraautode kasutamise vähendamine teiste transpordiliikide kasutamise suurenemise arvelt,
o ühtlane ehk ühetaoline linnaruum o fassaad ühtlane tagahoov mitmekesine 15. Industriaalrevolutsiooniga kaasnenud muutused linnade arengus. · 1764 ketrusmasina "The Spinning Jenny" leiutamine Inglismaal tööstusrevolutsiooni algus Inglismaal 18. sajandil, mujal Euroopas USAs 19 saj algusest. · kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv · tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor · meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule