Sveitsis polnud feodaalsuhted täielikult välja kujunenud, mistõttu oli säilinud külakogukond ja küllaltki arvukas vabatalupoegadekiht. Loodusolude järgi olid metsakantonid ja linnakantonid. Metsakantonid asusid raskesti ligipääsetavates mägedes. Ühendusteede paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste eluväärtustega inimeste silmis muutusid üha talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks oli Sveitsis palgasõdurlus. See tekitas kodumaal meeste puudust.
Riiklikult oli Sveits kujunenud elanikkonna omavalitsusel pöhinevate territoriaalüksuste kantonite süsteem. Koos moodustasid nad Sveitsi liidu. Looduslike olude järgi jagunes veits metsakantoniteks ja linnakantoniteks. Metsakantonid Schwyz, Uri, Unterwald jt asusid raskesit läbipääsevate metsade vahel. Teede ja kaubanduse arenedes ei tasunud teravilja kasvatus seal enam ära, selle asemel tuli piimakarjakasvatus, mille pöhitoodanguks kujunes juust. Linnakantonites Zürichis, Baselis, Bernis jt jäi peamiseks maaviljelus. Olulised olid viinamarjakasvatus, veinitootmine, käsitöö, kaubandus, tekkisid manufaktuurid, pangad, rauamaagi kaevandamina. Kaubanduse, käsitöö ja manufaktuuride keskuseks sai Genf, tähtis oli ka Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt kapitalistlikud suhted
kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks. · Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad põhikeskus Genf. Teiste Euroopa maadega oli tihedalt seotud transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. · Majanduses kapitalistlikud suhted. Edu alus on töökus. Inimeste silmis muutusid talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Vastuvõtmatu
annaabi.ee 
