Reformatsioon Sveitsis: Zwingli ja Calvin Riiklikult oli Sveitsis kujunenud elanikkonna omavalitsusel põhinev kantonite süsteem. Sveitsis polnud feodaalsuhted täielikult välja kujunenud, mistõttu oli säilinud külakogukond ja küllaltki arvukas vabatalupoegadekiht. Loodusolude järgi olid metsakantonid ja linnakantonid. Metsakantonid asusid raskesti ligipääsetavates mägedes. Ühendusteede paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste
Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26. talurahva sõda, pildirüüste. SVEITS: koosnes kantonitest, mis moodustasid Sveitsi Liidu. Feodaalsuhted polnud veel täielikult välja kujunenud. Metsakantonid raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite
See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk." 1) katoliiklikud riigid(Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa, Loode-Saksamaa) 2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus