Luxembourgi elanikud saavad leibkonna peale ühe tasuta parkimisloa (teine luba on tasuline, umbes 50 eurot aastas). Sellega saab oma linnajaos piiramatult ning mujal Luxembourgis 2 tundi tasuta parkida. Päevapilet (Dagesbilljee), kehtib kuni kella 8.00-ni järgmisel hommikul 4,00 Nädalavahetusepilet (Weekend) kuni 5 inimesele / päev (L või P) 6,00 10-ne pakk (carnet) tavapileteid 12,00 5-ne pakk (carnet) päevapileteid 16,00 Kuupilet kindlal liinil või kindlaksmääratud linnajagude vahel 22,50 kuupilet kogu riigi ulatuses, nädalavahet.-l võib 1 in tasuta kaasa sõita 45,00 Alla 12aastased lapsed saavad sõita riigi piires tasuta. Luksemburgis taksoga sõitmine on tunduvalt kulukam kui eestlased on harjunud (2,42 eurot/km + 25% pühapäeviti / + 10% öösiti / +2,5 eurot kodust pealevõtmine) ja tihtipeale peab valmis olema ebameeldivateks üllatusteks (takso tuleb alles näiteks tunni aja pärast).
Meestemood nägi ette laia pintsakut ja mansettidega pükse, aga jalga võis tõmmata ka niinimetatud kalifeed ja lisada neile säärsaapad. Noorte naiste unistuseks oli jalga saada valged tennised, mida vajadusel hambapulbriga valgendati. (Ibid.) Linnades valitses otsese sõjategevuse lõppedes vastuoluline pilt. Sõjaeelne olukord, mis saksa ajal polnud halvenenud, ja korra hoidmise harjumus olid täies elujõus. Kuid korras tänavate ja linnajagude kõrval laiusid varemed. Lammutati palju ja ehitati vähe. Lammutamist nimetati küll "taastamiseks", kuid tavaliselt tähendas see varemete mahakiskumist, mitte nende taastamist. Uusehitised valmisid esialgu uhkeldavas stalinistlikus stiilis. (Ibid.) Rõhuv enamus linnarahvast elas aga mugavusteta puust üürimajades, mis suuremas osas pärinesid tsaariajast, osalt ka iseseisvusjast. Paremal juhul oli olemas veevarustus, halvemal juhul toodi vett pangega kaevust
Kõigepealt sai ta kaunis tublisti palka, millele lisandusid nagu liigsed kobarad ta viinamäel sissetulekud prevotee tsiviil- ja kriminaalkohtute kantseleidest, siis sissetulekud tsiviil-ja kriminaalasjadest, mida arutati Chätelet' alamates kohtutes, arvestamata veel väikest sularaha Mantes'i ja Corbeil' sillalt ja maksusid Pariisi seemnemüüjailt, puudemõõtjailt ja soolakaalujailt. Lisage siia juurde veel lõbu linnas ratsutada kogukonnavanemate ja linnajagude ülevaatajate saatel, kelle riided olid pooleldi punased, pooleldi pruunid, ja lasta nende keskel välja paista oma sõjamundrit ja Monthlery lahingus mõlki-löödud kiivrit, nagu veel tänapäevalgi võib näha kujutatuna ta haual Normandias Valmont'i kloostris. Ja eks olnud ka see midagi, et ta valitses linna valvkonna, Chä-telet' komandandi ja vahtkonna, Chätelet' kahe kohtuliikme, «auditores Castelleti» üle, kuueteistkümne linnajao kuueteistkümne komissari, Chätelet'