Õnneks sain sellest innustust oma uurimistöö kirjutamisel, ning jõudsin järeldusele, et selle põhjuseks võib olla üksluine kasvukeskkond. Mis on tingitud sellest, et noortel on vähe võimalusi eneseteostamiseks ja oma annete arendamiseks. Muidugi on esmalt kõik inimeses endas kinni, aga tihi vajatakse julgustavat tõuget, mis juhataks meid ukseni, mida on vaja lahti muukima hakata. Minu uurimistööst võib tulevikus kasu olla linnaisadel, kes plaanivad rajada noortele huvitegevuseks mõeldud kohti. Minu uurimistööst on selgelt näha, et paljud noored ei saa oma hobiga tegeleda Kunda linnas, vaid nad peavad selleks sõitma maakonnakeskusesse Rakveresse. Samuti võib leida ka hea alge äriideeks, sest Kundasse annab luua palju asutusi, mis on seotud noorte huvitegevusega. Sain teada, et üksteist inimest tegeleb oma hobidega Kundast väljaspool, peamiselt Rakveres
grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas
jalutuskäike ja tavapäraseid ekskursioone linnuses. Linnus on kindlalt üks Haapsalu turismimagneteid. Kuursaal Mereäärsele Promenaadile 1898. aastal rajatud puitpitsiline Kuursaal on ainsana Eestis säilinud algkujul ning töötab endiselt suverestoranina. Kuursaalid olid pea kõigis suvituslinnades, kuid Haapsalu oma muudab ainulaadseks see, et ta on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Promenaadile kuursaali rajamise idee oli linnaisadel juba 1886. aastal. Üksteist aastat hiljem tellis Haapsalu Aianduse Selts Eestimaa kubermangu arhitektilt Otto Knüpferilt selleks projekti. Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles 1905. aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast. Hoone ehitati algselt merre, kuid hiljem on tema ümbrust täidetud. Kuursaal koos tema kõrval asuva kõlakojaga oli selle sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte
annaabi.ee 
