seisukohtadega nõus ? Põhjenda ! Keda võib pidada tänapäeva matsiks ja vurleks ? Mats tahumatu maamees, ta ei pööra eriti tähelepanu teiste arvamusele. Ta teeb seda, mida ta arvab enese jaoks õige olema. Mats avaldab alati oma arvamust, ega mõtle eriti,kus või mida öelda. Ta räägib labaset, ning ei kontrolli kuigi palju oma emotsioone. Ta ropendab, kui selleks tuju. Mats pole korralikku õpetust saanud. Vurle mina pean vurleks linnainimest. Inimest kellele meeldib mugavus. Ta käib kaasas moega. Ta hoolitseb enda eest väga. Talle läheb väga korda inimeste arvamus tema kohta. Ta on haritud, aga samas ehk isegi üleolev . Tammsaare peab matsiks inimest, kes on hästi kõvasti kinni traditsioonides . Tema meelest on mats inimene, kes on oma püsima jäämiseks pidanud olema hästi visa ning kannatlik. Ma arvan, et ka tema räägib matsist kui maarahvast, kes ihu ja hingega maas kinni.
nooreestlased (1905-1915), arbujad ( umb 1920-1940) Betti Alver ja Heiti Talvik ning A.H. Tammsaare olevat “Tõe ja õiguse” originaalis võtnud Baudelaire´ilt moto. Baudelaire olevalt teadlikult võtnud omale ülesande kirjutada luulet publikule, kes on lüürikast võõrdunud. Selleks peab luuletaja luulet lugeja ees õigustama, selleks on vaja luule emantsipeeruda elamusest. B hakkas teadlikult kirjutama luulet, mis kõnetaks moodsat linnainimest, “silmakirjalikku lugejat” kel on kehv keskendumisvõime, kes eelistab lihtsaid meelelisi naudinguid ning on hästi tuttav masendusega ehk “spliiniga”, mis tapab huvi ja vastuvõtlikkuse. B jaoks on aga see lugeja hästi tuttav, nagu “vend” (“Kurja lilled”). Lugeja kogemuse struktuur on muutunud. Seda nö suurtööstuse ajastu võõristavat järelkogemust kirjeldab H. Bergson (harilik meeldetuletus vs vanat tüüpi mäletamise kogemus)
annaabi.ee 
