Berliin · Saksamaa, ametliku nimega Saksamaa Liitvabariik on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. · Saksamaa on ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. · Saksamaa pealinn sai linnaigused 13. sajandil ning saatuse irooniana oli linn tollalgi jagunenud kaheks. · Teise maailmasõja ajal laastati Berliin täielikult. · Üks tähtsamaid poliitikuid, kes oma kõnedes rääkis Saksamaa endise vägevuse taastamisest oli Adolf Hitler. · Berliini sümboliks peetakse Brandenburgi väravat, kus vanaaasta õhtutel peetakse megapidu. · Berliini Riigipäevahoones töötab Saksamaa parlament. · Üritused ja festivalid
suruma, vi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes vi nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste vimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana, rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn (endine Reval), mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mned aastad hiljem ja andsid oma vimu üle Mgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa
vastu, ei pidanud misnikud nendest alati kinni ja tlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal vimalus oma misnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jnud peale iglus, vaid hoopis raha, mida misnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust talupoegade jaoks ei saa kuidagi pidada positiivseks. Kuid ei halvenenud ksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linnaigused, mis on juba ainuksi oma phimttes tiesti negatiivne, rkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem ldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid vimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajrjel kannatada neil kadus vimalus linna pgemisega vabaks saada. Tekib ksimus: Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea? Ka
annaabi.ee 
