Ta kujutab igat maali sentimeetrilise täpsusega ning loob need just kui uuesti. Nähes Tartu märgilise tähtsusega maalitud hooneid, tekib väga koduselt soe tunne näitusel. Eelkõige hindan ajalooliste arhitektuuride omamoodi « säilitamist » läbi maalimise. Iga detail on jäädvustatud huvitavalt ja salapäraselt. Samuti arvan, et lähitulevikus võib linnapilt arhitektuuriliselt erineda praegusest osa linnahoonetest kaovad ning ehitatakse uuemad, kuid tükike Jaan Punga maalidest jääb alati Tartuga. Väga hariv ja kasulik näitus. 6 Kasutatud Kirjandus: Internet: http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1131718634 http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B931B353995CAE7CC225723A00581D97 http://uudised.err.ee/index.php?0567584 7
mitmesuguseid (alati ei pruugi nad olla aga ahjuga seotud). Savist umbahi oli u 1.80 m pikk ning 1.10 m lai. Sellist ahju tehti nii, et võeti pajuvitsad ning pandi teineteiselt poolt maasse, moodustus kaarjas sõrestik ning seejärel hakati seda saviga määrima. Kaminad ilmuvad 14. sajandi lõpul linnamüüri tornidesse, kus nad üheltpoolt soojendasid, kuid neid oli ka linna kaitsmisel vaja. Keskaegsetes linnades kaminaid üldjuhul ei leidunud. Konkreetseid näiteid linnahoonetest ei ole teada, kuigi keskaja lõpul neid siin-seal oli. Hüpokaustahjud on paiknenud hoonete keldriruumides ning Eestisse jõudsid nad ilmselt 13. sajandi paiku. Enamik on leitud siiski 14.-15. sajandist. Eestipäraselt võib neid ahjusid nimetada ühkkütteahjudeks. Tallinna linnas on keskaegsetes hoonetes säilinud 49 hüpokaustahju, mis ei ole küll kõik terved, kuid nad on olemas. Ka Kuressaare linnuses on olemas üks suur hüpokaustahi
annaabi.ee 
