S jääb andekusest puudu ja kadedusest tahab M-i mürgitada. B jõuab järeldusele et geenius ja kurjategija ei saa kunagi ühel inimesel existeerida. Kolmas- "Kivist külaline" Don Jua- ni B poole tõlgendus. Neljas- "Pidu katku ajal"- linnas puhkeb katk, kus P. vaatab katkuga võitlevaid inimesi, kuidas nad võitlevad. Boldino perioodi jääb värssromaan "Jevgeni Onegin". Viimane periood on 30-dad aastad- oluline poeem "Vask ratsanik" 2 osaline, üx osa räägib P. I linnaehitusest. Teine osa võtab vaatluse alla ühe väikeametniku saatuse selles linnas. Jõuab järelduseni, et elus on 2 stiihhiat, mille vastu inim. on jõuetu- tsaari võim ja loodus. Veel on näidend "Pada- emand" lahkab rahvaprobleemi. Jääb veel palju loodusluulet. Oluliseks peetaxe perioodi lõpus valm. luuletus "Exegi monu- mentum" siin võtab kokku oma loomingu kreedo, annab hinnangu oma loomingule. Läbi loomingu on kirj. palju värssmuinasjutte("Tsaar Sataan").
kaljuhaudadesse sissepääsu markeeris aga kahesambaline portikus: tihti olid ümmargused sambad kannelüüridega ja lihtsa kapiteeliga ( nn. protodooria sammas; Benihassani kaljuhaud ). Keskmise riigi 12. dünastia ajal muutus Egiptuse pealinna asukoht - Teebast viidi see taas Põhja - Egiptusesse. Peamiseks põhjuseks oli inseneriehituse hoogustumine - Faijumi oaasi hakati rajama uusi irrigatsioonisüsteeme. Sellest ajast on säilinud ka andmeid linnaehitusest - Kahuni ( El - Lahun ) linna varemete plaan ( asula eksisteeris Faijumi oaasi ja Niiluse oru ühenduskaelusel, uue pealinna Ittaui lähistel ). See oli 10 ha suurune geomeetriliselt korrapärase plaaniga kindlustatud linn, mis oli vahemüüriga jaotatud kaheks. Idapoolses, suuremas osas asunud ülikute majade ehitusalune pind küündis 4260, neis võis olla kuni 70 12 ruumi
annaabi.ee 
