· Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist. · ,,Sakala" nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt usuõpetuse tuupimise vastu. Jakobson nõudis paremat haridust ka tütarlastele. · Teravalt ründas ,,Sakala" saksastumist koolides. Jakobson soovis linnaeestlastele emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest koosneva koolivalitsuse alt. · Majanduslikust poolest nõudis ,,Sakala" talude päriseksostu soodustamist ja rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku maaeraomandi tunnustamisele. · Võitles balti aadli ideloogidega ning nõudis Venemaa seadustest osasaamist. Selle tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi.
veerimine ning lugemise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega. Veerimismeetodi püsimise tõttu jäi aabitsa sisu ja välisilme muutumatuks sajandi viimase aastakümneni. Aabitsa kõrval olid tähtsamaks kooli kirjavaraks kodu- ja kirikuraamatu katekismuse ning lauluraamatu osad. Matemaatikat, sealjuures rehkendamist, õpetati kihelkonna- ja mõisakoolides harva. Enam läks rehkenduskunsti vaja linnaeestlastele. 1795. aastal jõudis maarahva kätte ka kalendrilisana esimene eestikeelne maakaart, kus olid kõik "maad, mered ja linnad". Vajalikud teadmised hangiti mitmesugustest käsiraamatutest. 1786. a. Seaduse alusel kehtestati kogu riigi linnakoolides kaheastmeline koolisüsteem. Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Viljandis asutati 4-klassilised ülemrahvakoolid ja väiksematesse linnadesse 2-klassilised alamrahvakoolid. Õppetöö toimus saksa keeles. Ainult Tallinnas töötas
annaabi.ee 
