Ainulaadne on linnavalitsuse hoones asuv Põlevkivimuuseum. Linnas on 2 spordikeskust (Kohtla-Järve Spordikeskus ja Ahtme spordihall), tegutseb umbes 60 spordiklubi. Tervishoid. Statsionaarset meditsiiniteenust pakub SA Ida-Viru Keskhaigla. Haigla on oluline tööandja, seal töötab umbes 1000 inimest. Tegutseb 2 perearstikeskust: OÜ Järve Tervisekeskus ja OÜ Puru Tervisekeskus, 10 perearsti töötab eraettevõtjana. Sotsiaalhoolekannet korraldab 2000. aastal linnaasutusena loodud sotsiaalhoolekandekeskus. Lastele pakuvad hoolekandeteenuseid lastekodu, puuetega laste kodu ning pere- ja laste toetuskeskus, eakatele vanurite hooldekodu ja 2 pensionäride päevakeskust. Tegutsevad sotsiaalmaja, varjupaik, psühholoogilise abi kabinet ja narkomaania leviku ennetamise keskus, vanurid saavad koduhooldust. Kalmistud on Jõhvis, Lüganusel ja Raudil (Illuka vallas). Usuelu. Järve linnaosas tegutsevad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Kohtla-Järve
toimunud tulekahjust, mis hävitas suurema osa linnast. Praeguse suuruse sai hoone aastatel 17771783. Suurema osa ajast on seda kasutanud käsitöölised, kuid majas on elanud ka Liivimaa kohtusekretär. 19. sajandi alguses asusid hoones tudengite üürikorterid, üürielamuna tarvitati seda veel Nõukogude ajalgi.[1] Aastatel 19951996 renoveeriti hoone Tartu ja Uppsala linna koostöös Uppsala majaks. 28. maist 1996 kuni 2010. aastani täitis see külalistemaja funktsiooni, algselt linnaasutusena ning 2001. aastast OÜ-na Uppsala Maja, mille viimane juhataja oli Ruta Alakivi.[2][1] Majutuskohana pälvis Uppsala maja äramärkimise Lonely Planeti reisijuhis[3]. Tänapäeval tegutseb Uppsala majas Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond. kunagine arestimaja Sellest honest tulid puhastustööde käigus päevavalgele 16. sajandist pärit seinad, rootsiaegse Tartu Ülikooli Academia Gustavo-Carolina 17. sajandist pärit trepikoda ning hulganisti kuuliauke, mis on tunnistuseks 1941
annaabi.ee 
