* aglomeratsioon: Linnastu e. aglomeratsioon rühm lähedal asuvaid linnu, asulaid, mis kasvavad kokku. Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) * megalopolis: hiidlinn, linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. 23. Nimeta maaasulasid ja linnaasulaid millised on nende vahelised erinevused? Maa-asulad: küla, alevik, väikelinn = rahvaarv; tööhõive linnaasulad: suurlinn, hiidlinn, maailmalinn. 24. Millistel alustel defineeritakse linna? Kui palju neid Eestis?Milline on Eestis linnastumise aste? Linnu eestis on 47, linnastumisaste 70%; linn on kompaktse hoonestusega
USA- Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond - Osariikide pädevuses on haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused - Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). - KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel: osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi, mille piirid ei lange kokku haldusterri-toriaalsete üksuste piiridega. - Maakondades valib elanikkond volikogud (komiteed), samuti valitsused ja mõned ametiisikud (serif, prokurör, koroner, laekur jt) USA-s on välja kujunenud kolm linnajuhtimissüsteemi:
Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). Dilloni reegel on kõige laiemalt tsiteeritav KOV-ga seonduv konstitutsiooniline kohtunikuütlus. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused. KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel. Osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi (haridus-, veevarustus-, tuletõrjealadel jne), mille piirid ei lange kokku haldusterritoriaalsete üksuste piiridega. Kohaliku omavalitsuse organid Maakondades valib elanikkond volikogud (komiteed), samuti valitsused ja mõned ametiisikud (serif, prokurör, koroner, laekur jt).