kihelkonnad. Inimeste vahel oli ikka majanduslik ebavõrdsus ja kehtis agraar ühiskond. Muutuseks oli see, et kadusid malevad, tekkisid seisused ja mõisnike kiht. Ülikkonna järeltulijad saksastusid ja telupoegade vahel tekkis talupoegade kihistumine. Arvan, et üheks muutuseks oleks pidanud olema see, et inimeste vahel oleks pidanud kaduma ebavõrdsus. Paljudest talupoegadest said linnakodanikud ning jäid samaks endised turukohad ja linnaasulad. Samuti säilisid külad ja talud. Taludes kus kasvatati vilja saatis suur edu sest vili tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus.
Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) * megalopolis: hiidlinn, linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. 23. Nimeta maaasulasid ja linnaasulaid millised on nende vahelised erinevused? Maa-asulad: küla, alevik, väikelinn = rahvaarv; tööhõive linnaasulad: suurlinn, hiidlinn, maailmalinn. 24. Millistel alustel defineeritakse linna? Kui palju neid Eestis?Milline on Eestis linnastumise aste? Linnu eestis on 47, linnastumisaste 70%; linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused ja millel on korralik infrastruktuur ja püsiv rahvaarv. 25. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Millal algas linnastumine arenenud
Venemaa on ratifitseerinud EKOH-i. 1. jaan. 2006 jõustus uus föderaalseadus KOV korralduse üldpõhimõtetest. Selle kohaselt teostatakse KOV-i kogu Vene Föderatsiooni territooriumil: 1) linnaasulates; 2) maa-asulates; 3) munitsipaalrajoonides; 4) linnaringkondades; 5) föderaalse tähtsusega linnade linnasisestel territooriumidel. Venemaal kehtestatakse kahetasandiline KOV süsteem. Esmatasandi munitsipaalüksusteks on linnaasulad ja maa-asulad. Teise tasandi munitsipaalüksusteks on munitsipaalrajoonid. Kohaliku omavalitsuse organid: KOV organite struktuuri moodustavad: - munitsipaalüksuse esindusorgan - munitsipaalüksuse juht - kohalik administratsioon (munitsipaalüksuse täitev-korraldav organ) - munitsipaalüksuse kontrollorgan - muud KOV-i organid, mis on ette nähtud KOV üksuse põhimäärusega ja omavad iseseisvaid volitusi kohaliku