Rahvusarhiiv koosneb kahest kesksest arhiivist: Riigiarhiiv ja Ajalooarhiiv. Riigi- ja Ajalooarhiivide tööd korraldavad maa-arhiivide tööd. Riigiarhiivile alluvad: · Harju maa-arhiiv · Lääne-Viru maa-arhiiv · Saare maa-arhiiv · Läänemaa maa-arhiiv Ajalooarhiivile alluvad: · Viljandi maa-arhiiv · Pärnu maa-arhiiv · Tartu maa-arhiiv · Valga maa-arhiiv · Jõgeva maa-arhiiv Kohaliku omavalitsuse arhiivid: · Linnaarhiivid: Tallinna linnaarhiiv, Narva linnaarhiiv, Maardu linnaarhiiv · Vallaarhiivid · Valdade ja linnade ühisahriivid 4 3. RAHVUSARHIIV Rahvusarhiiv on Riigikantselei halduses tegutsev valitsusasutus, mis on moodustatud «Arhiiviseaduse» alusel Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 300 «Rahvusarhiivi moodustamine». Oma ülesannete täitmisel esindab Rahvusarhiiv riiki. Rahvusarhiivi asukoht on Tartus
1929 loodi erainstituut Teadusliku Kodumaauurimise Instituut (SPON) koondama teadlasti, kes tegelenud Eestimaa uurimisega. Toetust Liivimaa Sotsieteedi (1792 Riias loodi) toetust ja liideti hiljem sellega. Tartu Saksa Genealoogia Selts 1931- 1941 avaldas perekonna ajaloo teateid. Ärakaotatud rüütelkond (Eestimaa, Saaremaa, Liivimaa) kujundasid end ümber mittetulundus ühendusteks, mis tegelesid genealoogiaga. Mõned linnaarhiivid sakslaste käes Tartu linnaarhiiv, Tallina Linnaarhiiv püsis 1939 mehitatuna skakslastest, algul Greifenhagen, siis Johanseni käe all. Eestimaa Kirjandusühing, millel oma muuseum ja publikatsiooni seeria. Pärnu vaja-aja uurimise selts. 1920. aastate lõpuks ennast tugevalt tunda, et mõelda laiendada tegutsemist Balti koostöö tegemiseks. 1927 taas väljaandma Baltische Monatsschrift. 1932-1939 Baltische Monatschrift ajaloo alaste kirjutiste roll suur. 1933
annaabi.ee 
