sugulased (kas siis lähemad või kaugemad) ning nendega heade sidemete hoidmine. Võrreldes Mehhiko perekonna suurust Türgi perekondadega, võib märgata mõningaid sarnasusi. Nimelt on ka Türgis küllalt levinud suured perekonnad, kus elavad mitmed põlvkonnad koos, kuid sarnaselt Mehhikoga, on ka seal muude kultuuride mõjutusel üha enam populaarsemaks muutunud väiksemad perekonnad, kus elavad vaid vanemad ja nende lapsed. Küll aga on väiksemad perekonnad pigem levinud linnaaladel. Arvan, et pole vahet, kui palju erinevad kultuurid neid riike mõjutavad, sest kindlasti jääb alles piirkondi (näiteks maapiirkonnad), mis ei lase end mõjutada, sest nende ajalooline kultuur on niivõrd sisse juurdunud. Küll aga usun, et pigem käib see väide Mehhiko kohta, sest Türgi riigina pürgib igati Euroopa külje alla ning seega omastab ka parema Euroopa kultuure. Kui rääkida perekonnas kehtivatest reeglitest, siis mehhiklastel on see üsna kindlalt paigas. Mees on
VII. -Miks on ohtlik süüa linnas kasvavaid seeni? Seened omastavad aktiivselt raskmetalli ja teisi saasteaineid -Kagu-Eesti happelistel muldadel domineeriv umbrohi. põldrõigas Esineb vaid saarte ja lääneranniku põldudel. põld-varsapõlv On suhteliselt mürgikindel ja levib seetõttu herbitsiididega mürgitatud raudteedel. pihkane ristirohi Tavaline umbrohi lubjarikastel põldudel. põldsinep Eelistab kasvada nisupõllul. äiakas -Selgroogsete põliselustikust säiluvad linnaaladel eelkõige: Väiksemad linnud -Missugused puuliigid on õhusaastele kõige tundlikumad: Kuusk ja mänd -Millise koosluse taimed on linnas kõige vastupidavamad? Salumetsade -Millised olid esimesed põlluviljad Eestis? Nisu ja oder -Miks on linnades puudel vähe samblikke ja suuremate linnade keskosades ei suuda kasvada ükski samblik? Õhusaaste -Palju looduslikke taimeliike on Tallinnas registreeritud? Üle tuhande