Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse sama teha.[1] 2.5 Intelligentsuse areng Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1]
sisaldab sidekriipsu. (2004: 377378) Sidekriipsu kasutatakse liitsõna osade vahel, siis, kui esimeseks osaks on number, lühend, täht või mõni muu märk, nimi või keeles muganemata võõrsõna. · Muganenud võõrsõnad ja nimed kirjutatakse väikese tähe ja sidekriipsuta. · Sidekriipsuga saab märkida ka seda, et liitsõande ühine osa on ära jäetud. · Sidekriipsu kasutatakse rinnastatud väljendite vahel, ühendamaks võrdväärseid ning samas vormis üksusi: lingvistilis-loogilised vahendid, avalik-õiguslik ülikool. (2004: 378379) Jutumärkidesse pannakse tsiteeritav tekst, lause, väljend või sõna. · Pealkirjad, kui need ei esine just eraldiseisvana omaette real, pannakse jutumärkidesse. · Jutumärkide kasutamine võib tähendada ka seda, et kirjutaja jätab vastutuse jutumärkides oleva eesti tsiteeritava(te) sõna(de) ütlejale. · Jutumärkidega näidatakse, et nendes olevat teksti kasutatakse tavatus tähenduses või et see
annaabi.ee 
