1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad peamiselt orgaanilised ained? Orgaanilised ained koosnevad alati süsinikust(C), sageli ka vesinikust(H), hapnikust(O), lämmastikust(N) ja ka väävlist(S), halogeenidest ja metallidest. 2. Miks on orgaaniliste ainete hulk väga suur? Sest süsinik on võimeline moodustama väga pikki ja keerulisi ahelaid(hargnenud, tsükliline ja normaal- ehk lineaarahel); süsinik moodustab 4 püsivat kovalentset sidet; C moodustab nii üksik-, kaksik- kui kolmiksidemeid. 3. Mitu kovalentset sidet on võimelised moodustama järgmised keemilised elemendid: C, H, N, O? C- 4 sidet; N- 3 sidet; O- 2 sidet; H- 1 side 4. Selgita ja oska koostada: 1. Summaarne valem - nt C₃H₈O; näitab, millised ained on valemis 2. Lihtsustatud struktuurivalem - nt CH₃CH₂CH₂OH; näitab ära aatomite rühmad 3
Graafi realiseerimine arvutis – staatiline või dünaamiline realisatsioon. Staatiline realisatsioon – esitab tippudevahelised seosed külgnevusmaatriksina; read = veerud = tippude arv; igas lahtris 0(false) või 1(true). Dünaamiline realisatsioon – hõredama graafi kujutamiseks võetakse kasutusele külgnevusloend; graafi tippudest moodustatakse massiiv; iga tipu jaoks üks lahter; iga tipulahtri külge kinnitatakse lineaarahel nendest tippudest, mis külgnevad antud tipuga; loendi lõpus tühi viit (none); mälu hoitakse kokku sellega. Topoloogiline sorteerimine – kui graaf on atsükliline & suunatud(nooltega), siis on graafi tippude vahel osaline järjestus; sorteerimise eesmärgiks saada selline tippude järgnevus, kus iga tippu töödeldakse enne neid tippe, millele ta osutab; õigeks vastuseks tavaliselt mitu erinevat järgnevust.
Veerud = read = tipud. Igas lahtris, kas 0 (False) või 1 (True). Programmeerides on vaja graafi jaoks deklareerida kahemõõtmeline massiiv, mille elemendi on kas täisarvud või ka boolean-tüüpi väärtused. 9.3.2 Dünaamiline realisatsioon • Hõredama graafi kujutamiseks võetakse kasutusele külgnevusloend • Graafi tippudest moodustatakse massiiv • Iga tipu jaoks on üks lahter • Iga tipulahtri külge kinnitakse lineaarahel nendest tippudest, mis külgnevad antud tipuga • Loendi lõpus on tühi viit (None) • Mälu hoitakse kokku sellega 9.4 Sügavuti otsimine • Sarnane labürindi läbimisele • Minnakse ühte teed pidi nii sügavale, kui see võimalik on • Kui naabrid otsas, siis minnakse tagasi ja otsitakse uut teed • Nii jätkatakse kuni leidub veel uurimata tippe • Kui sellisel viisil rohkemate tippude juurde ei
Desoksüribonukleotiidid sümbol on vastavalt dATP, gGDP jne. Nukleotiidide summaarhulk rakus jääb alati üsna konstantseks ning nad omavad neeldumismaksimumi vahemikus 259...271nm, mille alusel saab nende hulka ahuses määrata. 12. RNA: Ehitus, funktsioon RNA ehitus: · Üheahelaline · Koosneb ribonukleotiidijääkidest · N- alusteks on A, G, C, U RNA primaarstrukruur ... on 3',5'- fosfodiestersidemega seotud ribonukleotiidjääkide lineaarahel. DNA A-G-C-T-A-G- RNA U-C-G-A-U-C- Eukrüootses rakus sünteesitakse RNA eritüüpide molekulid DNAühel ahelal komplmentaarsuse printsiibi alusel, Seetõttu peegeldab RNA nukleotiidne järjestus komplementaarsusest tulenevalt DNA teatud lõigu nukleotiidjärjestust. RNA sekundaarstruktuur - Üheahelalise RNA aluste komplementaarne paardumine vesiniksidemete abil tekitab sekundaarstruktuuri ehk kujuneb kaksikhelikaalsed alad. Tasapinnalisel esitamisel meenutab tRNA
annaabi.ee 
