Reeglina ei tunta sellisest õppimisest suurt rõõmu aga kuna see mudel on nii levinud ja tuntud, siis ka ise õpetajaks õppides kiputakse minema kergemat vastupanu teed ja eelistama loengut ja töölehti nagu ka meie seminaride kogemus on seda näidanud. Kindlasti on sellisel õppimise viisil oluline roll kui soovitakse palju infot edastada paljudele õpilastele aga see ei tohiks jääda ainukeseks meetodiks. Veel tahaksin rõhutada, et ka loengu pidamiseks on erinevaid võimalusi. Ingmar Lindqvisti uuringu alusel on kindlaks tehtud, et kui avalikus esinemises on olemas üksnes tekst, see tähendab, et rõhku ei panda ka sellele, et see tekst kohale jõuaks, ehk pole näiteks täielikult kuuldav, siis jõuab tekstist kuulajani 10%, kui on tagatud teksti olemasolu ja see on ka täielikult kuuldav, siis info edastumine 25%, kui tekstile ja kuuldavusele lisatakse võimalus ka lisaks visuaalselt teksti jälgida või antakse selle pidepunktid (nt powerpoint
jne tähendavad (Tuulik, 2002: 68). Kasvatusteaduse tuummõiste on inimväärikus. See tähendab seda, et iga indiviidi individuaalne olemasolu on vaieldamatu põhiväärtus. Siit järeldub, et iga inimese (lapse) elu ning arenguvõimalusi peab kaitsma ning teda ei tohi iialgi suruda vahendi rolli. Kasvatus ei tohiks iialgi sõltuda kasvataja juhuslikest tujudest (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 70). Hirsjärvi ja Huttunen (2005: 69-70) toovad Lindqvisti (1978) põhjal välja (kasvatus) eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 7 1. inimene on vähemalt teatud piirini vaba olend, keda võib pidada vastutavaks oma tegude eest 2. ühiskonna liikmena kuulub igale inimesele olulisi õigusi ja kohustusi 3