Kalamaja Põhikool Nora Maria Floren VAARIKAS Referaat Juhendaja: Liis Lindma 2015 Vaarikas Vaarikas tuleb murakast, kasvab peamiselt Lääne-, Kesk- ja Ida- Euroopas. Looduslikult kasvab ta lagendikkudel ja metsades. Tavaliselt istutatakse ta septembris - oktoobris. Vaarikas valmib tavaliselt juulis – augustis. Üks taim elab umbes 15a. Vaarikas eelistab kasvamiseks varjulist kohta ja niisket mulda. Harilik vaarika mari on punast värvi ja taim is umbes 1m kõrge. Valged õied on umbes 1 cm läbimõõduga
Inglise kunst 19. ja 20. sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe...
Aaviku pärandit, teda tutvustada, kaasa aidata eesti keele ja kirjakultuuri arendamisele ning kaitsmisele. Seltsil on 93 liiget. “Johannes Aaviku seltsi asutamise koosolek peeti Tallinnas 26. septembril 1992. Asuta- jaliikmeid oli 20, nende hulgas Antoine Chalvin Prantsusmaalt, Lorence Kitching Kanadast, Claudia Steinhardt Saksamaalt, Raimo Raag ja Robert Rebas Rootsist ning Anneli Kalajoki Soomest. Juhatuse esimesse koosseisu valiti Helgi Vihma, Robert Rebas ja Merle Lindma. Seltsi esimeheks sai Helgi Vihma, kes täidab neid ülesandeid tänini. Seltsi tegevusvaldkonnad sõnastab põhikiri. Selle järgi on seltsi eesmärk taaselustada Johannes Aaviku rahvuskultuuri- ja keeleuuendusideid; selgitada Aaviku osa eesti kultuuris, tema ainulaadse keele- reformi olemust; aidata harida eesti kirjakeelt, edendada keelekultuuri; tutvustada Aavikut keeleteoreetiku, keelereformaatori, keele-
annaabi.ee 
