tegelikult võrdlemisi eluterve. Andy uskus, et elul puudub igasugune sügavam mõte ja kõik on mittemiski, samas oli ta aga üldsusele teadmata väga religioosne inimene, kes käis regulaarselt kirikus. Andy uskus sügavalt minnalaskmise vabastavasse mõjusse. Ta on öelnud: ,,Miks peab inimene aega raiskama kurvastamisele, kui ta võib selle asemel õnnelik olla?" Ta ei määratlenud kunagi oma probleeme, et nendele üldse mitte mõelda. Teiste probleeme oli ta valmis kuulama ainult lindistustelt, sest nii ei saanud kunagi öelda, kas tegu on näitlemisega või tõsieluga. Kuigi ta armastas kõike pinnapealset, on ta öelnud, et ,,Ilul ja rikkusel pole midagi pistmist inimese headusega. Tavaliselt aktsepteerin ma inimesi sellisena, nagu nad end ise näevad, sest nende minapilt sarnaneb palju enam nende mõtteviisiga kui nende välispilt", seega ei saa päris kindlasti väita, et Andy oleks inimesi vaid nende välimuse ja maine põhjal hinnanud. Kunst, äri ja kunstiärikunst
Seega erinevus vastava astme etalonväärtusega on 0,128 pooltooni ehk 12,8 senti. Joonis 2. Programmis „Praat” helikõrguse keskmise sageduse mõõtmise tehnika. Horiontaalteljel on kujutatud aeg sekundites ning vertikaalteljel helikõrgus pooltoonides 440 Hz suhtes. Vertikaalsete punktiirjoonte vahel on ala, mille alusel arvutas programm keskmise sageduse. Kõvergraafikul näeb helikõrguse muutumist ühe noodi ja sellele eelnenud ja järgneva noodi mängimisel. Heliridade lindistustelt mõõdetud tulemused kanti programmi Excel, kus moodustus kaks tabelit nii üles mängimise kui ka alla mängimise tabel. Need on jaotatud vastavalt ridadesse, mitmes kord helirida mängiti ning veergudesse, noot mida mängiti. Alates teisest veerust on kirja pandud nootide keskmised helikõrguste hälbed mõõdetud pooltoonides 440 Hz lähtuva helirea suhtes. Viimastes ridades on välja toodud iga noodi kõikide mängude keskmine
annaabi.ee 
