perioodikaväljaanne. Huvitavaid fakte Edgar Savisaare kohta: 3. aprillil 1990. aastal nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks e peaministriks 12. aprillist 10. oktoobrini 1995. aastal oli Edgar Savisaar Eesti siseminister 1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kus Savisaart süüdistati tollase peaministri Tiit Vähi ning tollase Reformierakonna juhi Siim Kallase poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Savisaar eitas süüdistusi, vastutse võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega ta hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati alustatud kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2006 oli Savisaar Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Arengufondile. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950
Kommer komissar Koit Pikarot ja Eesti siseminister Lagle Parek astus tagasi. Juulilepingud1994, Jeltsini ja Meri vahel, määrati kindlaks Vene vägede väljaviimise aeg Estonia katastroof 2004, Estonia uppumine, suundus TallinnastStockholmi, hukkus 852 inimest Lindiskandaal 1995, Savisaart süüdistati enda ja teiste poliitikute vahelise kõneluste ebaseadluslikus lindistamises Kurkse tragöödia 1997, 14 sõjaväelast uppus Kurkse väina ületamisel Metanoolitragöödia 2001, üle Eesti, suuremal osal Pärnus toimunud tragöödia, kus suri suur hulk inimesi metanoolimürgitusse, metanooli müüdi salaviina pähe Jaanuaritorm2005, torm, mis tekitas Eestis olulisi kahjustusi Aprillirahutused2007, Eestis toimunud rahutused, mille põhjustas venelaste rahulolematus Tõnismäel
keelatud piiri. Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega. Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses. 1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996
000 krooni kahjutasu, kuna hävitatud moonides oli narkootiliste ainete sisaldus allpool seadusega keelatud piiri(moonides sisalduv narkootiline aine olid lubatu piires). Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses 1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettide põhjal, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Sellest sai alguse nn lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna
7. juuli Eesti sai endale esimese Boeingu lennuki. 22. Lõppes reisirongiliiklus Haapsalu ja Riisipere vahel, kuna selle raudteelõigu september tehniline seisund oli halb. 26. Venemaa andis Eestile üle Paldiski tuumaobjekti territooriumi, mis oli Eestis september viimane võõrvõimu käes olnud ala. Siseminister E. Savisaare süüdistamise tõttu poliitikute omavaheliste kõneluste salajases lindistamises esitas peaminister T. Vähi kogu valitsuse tagasiastumise 11. oktoober avalduse. President nimetas 17. oktoobril peaministri kandidaadiks taas T. Vähi. 22. oktoobril sõlmisid Koonderakond ja Maarahva Ühendus koalitsioonilepingu Reformierakonnaga. 6. novembril alustas T. Vähi valitsus tegevust. 28. november Eesti esitas Euroopa Liidu liikmeks saamise avalduse. 1996 Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat võttis ühepoolse otsusega Eesti