Tanu tipus õmmelda kurdude otsad kinni. Tanu alumine serv palistada 1,5 cm laiuselt. Palistuse vahelt tõmmata läbi linasest lõngast keerutatud kinnitusnöör, millega tõmmata palistus kukla taha krookesse ja siduda tugevalt pähe. Pähe seati tanu nii, et otsmikul võis natuke juukseid paistma jääda. Tanulint, s.o värviline siidpael kinnitati lehvi seatuna 13 kuklapalistuse keskkohta (paelõmbluse otsale), jättes lindiotsad 35-40 cm pikkuselt rippuma. 19. sajandi alguses tuli Järvamaal naiste peakattena moodi siidist katteriidega pottmüts. Esialgu kanti neid veel kõrvuti tanudega, sajandi teisel poolel muutus aga pottmüts valitsevaks. Pappalusel siidist pealisriide ja puuvillasest riidest voodriga pottmüts koosneb ääre- ja kuklatükist . Voodril ja papil lõigata äär ühes tükis, pealisriidel kahes osas, nii et eesõmblus jääb diagonaalsesse riidesse. Pealisriidele ja voodrile anda juurde piisavalt
võeti õigadele ühte külge pidi, kanti suurrätte diagonaalselt kokkumurtuna. 6 Juukseid kammisid nii naised kui neiud otselahku. 19.saj. esimesel poolellasti juuksed lahtiselt õigadele langeda. Sajandi teisel poolel hakati neid kahte patsi palmitsetult ümber pea, sajandi lõpul kuklas sõlmes kandma. Neiude peaehteks oli pärg. Pärja aluseks oli 2-3 sõrme laiune höövlilastudest võru, mis kaeti siidriidega või -lindiga, jattes lindiotsad kuklast rippu. äärtele kinnitati kardpitsist või -pealast kaunistusribad, tressid. Pärjavõrusid olnud müügil, 15 kop. tükk. Pärdi kandsid Ida-Virumaa neiud kaua, veel 1870. aastatel. Mitmel välitöödel küsitletu emal olnud laulatusel pärg peas. Abielinaiste traditsiooniliste peakatete eri vormide poolest on Kirde-Eesti rikas. Kreutzwald on loetelu järjestanud järgmiselt: rätt, pearätt ehk linakas, v5rutanu, tutik, harjakas, teravtanu. 19.saj
annaabi.ee 
